Esisiin: erinevus redaktsioonide vahel

'''Esisiin''' ('''FSB''' ''ingl.k''. ''Front Side Bus'') on [[arvuti]] [[liides]], mis esineb vanemates (1990–2000) [[Intel]]i-põhiste [[protsessor]]itega arvutites. [[AMD]] vastavaks tehnoloogiaks on [[EV6]] liides. Mõlema ülesanne on edastada andmeid [[keskprotsessor]]i ja [[mälukontroller]]i vahel, mida kutsutakse ka [[põhjasiiniks]].

Vastavalt arhitektuurileülesehitusele on mõndadesmõnedel arvutitesarvutitel ka [[tagasiin]], mis ühendab keskprotsessori [[vahemälu]]ga. SelleNiisuguse liidese ja sellgasellega ühendatud vahemälu vaheline kiirus on suurem kui ühendus [[muutmälu]]ga läbi esisiini. Esisiini kiirust kasutatakse tavaliselt arvuti kiiruse kirjeldamiseks.

Esisiini esineb põhiliselt [[personaalarvuti]]te [[emaplaat]]idel ja [[server]]ites. SelliseNimetatud tehnoloogia kasutuselevõtt tõi kaasa arvuti kiiruse kasvu, mida komplektse siini arhitektuuriga arvutid eelneval aastakümnel saavutada ei suutnud.

Esisiinid ühendavad protsessori ja kogu ülejäänud riistvara tavaliselt [[kiibistik]]e abil, mida Intel implementeeris [[Põhjasild|põhjasilla]] ja [[Lõunasild|lõunasillana]]. Teised siinid nagu [[PCI siin|PCI]], [[kiirendatud graafikaport]] (AGP) ja mälusiinid on ühendatud samuti neisse kiibistikesse, et andmeid eri komponentide vahel edastada. NeedEespool teisejärgulisednimetatud siinid jooksevad tavaliselt esisiini [[taktsagedus]]el, kuid ei pruugi olla sellega [[Sünkroonsus|sünkroonitud]].

Vastuseks AMD [[Torrenza]] algatusele avas Intel protsessorite pesa esisiinid kolmandate osapoolte seadmetele.<ref name="liCG8" /> Kuid Intel hoidis hoolikalt silma peal sellel, kellele anda ligipääs esisiinile, lubades ainult Inteli protsessoreid keskprotsessori pesasse. Antud algatuse tulemusena tulid välja FPGA protsessorid, Intel-[http://www.xilinx.com/ Xilinx]-[http://www.nallatech.com/ Nallatech]<ref name="YBafQ" /> ja Intel-[https://www.altera.com/ Altera]-[https://www.xtremedata.com/ XtremeData] partnerlusest, mis väljastatianti välja 2008. aastal.<ref name="7cF5X" /><ref name="hwqhW" /><ref name="jeuq8" />

Üldiselt määratakse protsessori töösagedus nii, et pannakse esisiini taktsagedusele protsessori taktsageduse kordaja. Protsessoril on sisese taktsageduse kordajaks 8 ja protsessor on seatud töötama kaheksa korda kiiremini kui esisiin. Näiteks kui protsessor töötab kiirusel 3200 [[Herts|MHz]], siis ta kasutab esisiini kiirusel 400&nbsp;MHz. See tähendab, et protsessoril on sisese taktsageduse kordajaks 8 ja protsessor on seatud töötama kaheksa korda kiiremini kui esisiin. Erinevad protsessori sagedused saavutatakse erinevate esisiinide sageduste ja protsessorite kordajatega.

Audio-, video-, pildi- ja graafikatöötluses mängib esisiini kiirus väga suurt rolli. Kuna eelnimetatud tegevused toetuvad raskelt mälule, siis aeglane esisiin võib andmete edastamisele väga palju aega kulutada ja kogu tööprotsessi aeglustada. SeeTagajärjeks tekitabon olukorraolukord, kus protsessor peab ootama esisiini järel, enne kui ta midagi edasi saaks teha. Võib tekkida aga olukordi, kus andmete töötlemiseks kulub rohkem aega kui esiisiinil nende kohaletoimetamiseks. Sel juhul jõuab esisiin oma töö alati õigeaegselt tehtud ega peata teisi komponente.

Kiirendamine (''ingl overclock'') on nähtus, kus teatud arvuti komponente pannakse töötama suurtematel taktsagedustel kui seda on seatud jooksma töötjatetehaseseadete poolt. Seda saavutatakse sageduse, sageduse kordajate ningja voolu pingete muutmisega.