Redaktsioon: 26. august 2019, kell 17:07 redigeeri PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 715 muudatust P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. veebruar 2020, kell 14:05 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 966 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Bedrich Smetana.jpg\|pisi\|Bedřich Smetana]] [[Pilt:Smetana signature.jpg\|pisi\|Smetana autogramm]] '''Bedřich Smetana''' ([[2. märts]] [[1824]] – [[12. mai]] [[1884]]) oli [[tšehhi]] [[helilooja]]. Ta oli koos [[Antonín Dvořák]]iga üks [[rahvusromantika\|rahvusromantilise]] suuna juhtfiguure [[tšehhi muusika\|Tšehhi ~~süvamuusika~~süvamuusikas]]s ning teda on nimetatud Tšehhi muusika isaks{{lisa viide}}. Tema tuntumad teosed on [[ooper]] "[[Müüdud mõrsja]]", [[sümfooniline poeem]] "[[Vltava (Smetana)\|Vltava]]" ja [[Keelpillikvartett nr 1]] "Minu elust". Smetana oli andekas pianist, kes esines avalikkuse ees juba kuueaastaselt. Pärast kooli lõpetamist õppis ta [[Praha]]s [[Josef Proksch]]i juhendamisel klaverit ja muusikateooriat. Smetana esimene rahvusromantiline heliteos valmis [[1848. aasta revolutsioon]]i ([[Praha ülestõus]]u) ajal. Ka helilooja ise osales ülestõusul. Smetana ei saanud Prahas püsivat tööd. Ta asus õpetaja ja koorijuhina tööle Rootsis [[Göteborg]]is ning hakkas kirjutama sümfoonilisi suurvorme. Smetanal abiellus Rootsis kaks korda ning tal sündis kuus tütart, kellest kolm surid lapsena. 1860. aastate alguse liberaalsem poliitiline kliima [[Böömimaa]]l võimaldas Smetanal Prahasse tagasi minna. Ta sukeldus linna muusikaellu Tšehhi ooperi juhina. 1866. aastal esietendusid Praha uues Ajutises Teatris tema kaks esimest ooperit, "[[Brandenburglased Böömimaal]]" ja "[[Müüdud mõrsja]]", mis hiljem said suure populaarsuse osaliseks. Samal aastal sai Smetana ka teatri peadirigendiks, kuid tema ametiaega jäid varjutama vastuolud. Tema muusikat, mis järgis [[Franz Liszt]]i ja [[Richard Wagner]]i progressiivset mõttelaadi, peeti Tšehhi ooperi väljakujunemisele kahjulikuks. Smetana astus peadirigendi kohalt tagasi [[1874]]. aastal. 18. rida: Smetana maine Tšehhi muusika alusepanijana on säilinud tema kodumaal, kus tema muusika propageerijad on tõstnud Smetana kõrgemaks tema kaasaegsetest ja järeltulijatest. Seevastu on aga ainult vähesed Smetana teostest jõudnud rahvusvahelisse repertuaari ning enamik välismaalasi kipub tähtsaimaks Tšehhi heliloojaks pidama Antonín Dvořákit. == Elulugu == Bedrich Smetana (sündinud Friedrich Smetana) sündis [[2. märts]]il [[1824]] [[Litomyšl]]is, [[Praha]]st idas, siis veel [[Habsburgi impeerium]]i provintside [[Böömimaa]] ja [[Moraavia]] piiri lähedal. Ta oli pere kolmas laps, František Smetana ja tema kolmanda naise Barbora Lynkova esimene poeg. Tema isa František oli varasematest abieludest olnud isaks kaheksale lapsele, kellest ainult viis kasvasid suureks; tal ja Barboral oli veel 10 last, kellest seitse jõudsid elusalt täiskasvanuikka.<ref name="Clap9" /> [[Habsburgid]]e võimu all oli [[Böömimaa]] riigikeeleks [[saksa keel]]. František oskas küll [[tšehhi keel]]t, aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete põhjuste tõttu vähe. Františeki lapsed olid [[tšehhi keel~~\|tšehhi keelest~~]]est elu algusaastatel vähe huvitatud.<ref name="Large, p. 3" /> [[File:Zámek Litomyšl 1.JPG\|thumb~~\|left~~\|Krahv Waldsteini loss Smetana sünnikohas, Limyšlis, Böömimaal.]] == Muusika == Põhimaterjalid, millele tuginedes Smetana oma kunsti kujundas, olid rahvuslikkus, [[Realism (kunstivool)\|realism]] ja romantism.<ref name="Newmarch90" /> Tema hilisema muusika iseloomulikuks jooneks on programmilisus – kõik tema mažoorsed instrumentaalteosed on narratiivse iseloomuga, osad neist autobiograafilised.<ref name="oRPKR" /> Smetana eestvõitlejad tundsid ära peamised mõjutused tema tööle "progressiivsetelt" heliloojatelt nagu [[Ferenc Liszt]], [[Richard Wagner]] või [[Hector Berlioz]] – kuid pisendasid samas Smetanat mõjutanud traditsiooniliste heliloojate tähtsust nagu [[Gioachino Rossini]], [[Gaetano Donizetti]], [[Giuseppe Verdi]] ja [[Giacomo Meyerbeer]].<ref name="Tyrrell10" /> === Klaveriteosed === Smetana teosed enne [[Göteborg]]i siirdumist olid peale mõne erandi kirjutatud klaverile.<ref name="DOxY1" /> 33. rida: [[File:Smetana1854portrait.jpg\|thumb\|upright\|Õliportree Smetanast, 1854]] === Vokaal- ja koorimuusika === Smetana varased laulud on saksa poeemide seaded ühele häälele. Kui tema [[1848]]. aastal komponeeritud "Vabaduse laul" välja jätta, alustas ta täiskoosseisus koorile komponeerimist alles pärast [[Göteborg]]is viibimist, kui ta komponeeris arvukalt töid Hlaholi kooriühingule, enamasti saateta meeshäältele.<ref name="clFlA" /> Smetana koorimuusika on üldiselt karakterilt rahvuslik, ulatudes lühikesest tseremoniaalsest kooriloost, kirjutatud pärast helilooja revolutsioonilise sõbra Havliceki surma, "Laulumere" seadeni, märkimisväärse tööni kooridraama karakteriga.<ref name="Clap87" /> === Kammermuusika === Peale nooruses kirjutatud fantaasia viiulile ja klaverile on Smetana kirjutanud ainult neli kammerteost, igaüks sügava isikliku tähtsusega.<ref name="Ottlov8" /> [[1855]]. aastal komponeeritud klaveritrio g-moll oli komponeeritud pärast tema tütre Bedřiška, surma; selle stiil on sarnane [[Robert Schumann]]ile, koos viidetega [[Liszt]]ile. Kogu teose üldine meeleolu on eleegiline.<ref name="Az9lP" /> Smetana naasis kammermuusika juurde alles 20 aasta pärast, kui ta kirjutas oma esimese keelpillikvarteti e-moll, alapealkirjaga "Minu elust". See teos oli justkui helilooja autobiograafia, kujutades helilooja nooruslikku entusiasmi oma kunsti, sõprade, armastuse vastu.<ref name="iDrOF" /> Teist, [[1882]]–[[1883]], d-moll keelpillikvartetti kirjutades oli Smetana juba peaaegu täielikult kurt.<ref name="Large376" /><ref name="XG4SQ" /> See teos esindab Smetana pettumust enda elus, aga ei ole ometigi tervenisti sünge, sisaldades ka eredat polkat.<ref name="Clap68" /> See oli üks tema viimaseid teoseid; kahe kvarteti vahel kirjutas ta veel duo viiulile ja klaverile "Kodumaalt", mis on segu melanhooliast ja rõõmust tugeva lähedusega Tšehhi rahvamuusikale.<ref name="Clap68" /> === Orkestrimuusika === Olles rahulolematu oma esimese suure ulatusliku orkestriteosega [[1848]]<nowiki/>st aastast avamänguga D-duur,<ref name="Z76He" />, õppis Smetana passaaže [[Beethoven]]ilt, [[Mendelssohn]]ilt, [[Weber]]ilt ja [[Berlioz]]ilt, enne oma [[1853]]. aasta "Võiduka sümfoonia" komponeerimist.<ref name="Ottlov7" /> Teos võeti [[1860]]. aastal [[Göteborg]]is hästi vastu<ref name="0ZYhl" /> ning redigeeritud versiooni teosest esitati [[1882]]. aastal [[Praha]]s, ilma alapealkirjata "võidukas", Adolf Čechi taktikepi all.<ref name="Ottlov7" /> Nüüd on teost mõnikord nimetatud ka "Pidulikuks sümfooniaks". Smetana külastas Liszti Weimaris [[1857]]. aasta suvel, kus ta kuulis viimase "Fausti sümfooniat" ja "Ideaale". See põhjustas muutusi ka Smetana orkestrimuusikas. Need tööd andsid vastused Smetana mitmetele kompositsiooniprobleemidele seoses orkestrimuusika struktuuridega. See võimaldas Smetanal kirjutada kolm Göteborgi sümfoonilist poeemi ("Richard III", "Wallensteini laager" ja "Hakon Jarl").<ref name="Ottlov7" />. Need olid teosed, mis muutsid Smetana salongimuusika heliloojast modernseks neo-romantikuks.<ref name="Ottlov7" /> [[1862]]. aastast töötas Smetana peamiselt ooperite kallal ja kui paar lühiteost välja jätta,<ref name="1cYF2" />, ei naasnud ta puhta orkestrimuusika juurde enne "Minu isamaa" ([[1872]]) komponeerimist. "Minu isamaa" on üks esimesi Smetana küpseid suuremahulisi teoseid, mis on sõnades iseseisev ja oma muusikalistes ideedes söakam kui kõik muu, mida ta varem proovinud oli.<ref name="UXmH9" /> Muusikateadlase [[John Clapham]]i hinnangul kujutab see tsükkel läbilõiget Tšehhi ajaloost, legendidest ja muljeid selle loodusest, andes eredalt edasi Smetana paatoslikku vaatenurka oma riigi vägevusest.<ref name="bXhOG" /> Smetana pühendas "Minu isamaa" [[Praha]] linnale; pärast selle esiettekannet [[1882]]. aasta [[november\|novembris]] kuulutas Tšehhi publik selle tõeliseks Tšehhi rahvusliku stiili esindajaks.<ref name="Ottlov7" /> Ühtekokku kirjutas Smetana 8 ooperit: "Müüdud mõrsja" (1866, 1870), "Suudlus" (1876), "Saladus" (1878), "Brandenburglased Böömimaal" (1866), "Dalibor" (1868), "Kuradi müür" (1882), "Kaks leske" (1874), "Libuše" (1881) ja "Viiul" (lõpetamata). Samuti lõi ta 9 sümfoonilist poeemi (sh "Minu kodumaa", 1879) ja orkestriteose "Praha karneval". == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="Clap9">Clapham (1972), pp. 9–11</ref> 80. rida: }} == Kirjandus == * {{cite book\|authorlink= Gerald Abraham\|last= Abraham\|first= Gerald\|title= Slavonic and Romantic Music\|publisher=Faber and Faber\|location= London\|year= 1968}} * {{cite book\|last= Clapham\|first= John\|title= Bedrich Smetana\|encyclopedia= New Grove Music and Musicians (Special English edition) ed. Stanley Sadie\|volume= 17\|pages= 391–403\|publisher=Macmillan\|location= London\|year= 1980\|isbn= 0-333-23111-2}} * {{cite book\|last= Clapham\|first=John\|title= Smetana (Master Musicians series)\|publisher=J.M. Dent\|location= London\|year= 1972\|isbn= 0-460-03133-3}} * {{cite book\|last= Grout\|first= Donald Jay and Hermine Wegel Williams\|title= A Short History of Opera\|url= http://books.google.com/?id=l_b2vIXHsUkC&pg=PA534&lpg=PA534&dq=Karel+Sebor\|publisher=Columbia University Press\|location= New York\|year= 2003\|isbn= 0-231-11958-5\|accessdate=}} * {{cite journal\|last= Katz\|first= Derek\|title= Smetana's Second String Quartet: Voice of Madness or Triumph of Spirit\|journal=The Musical Quarterly\|volume= 81\|issue= 4\|pages= 516–36\|location= Oxford\|year= 1997\|url= http://mq.oxfordjournals.org/cgi/pdf_extract/81/4/516\|accessdate=24~~ May~~. mai 2009\|publisher=OUP\|doi= 10.1093/mq/81.4.516}} * {{cite book\|authorlink= Brian Large\|last= Large\|first= Brian\|title= Smetana\|publisher=Duckworth\|location= London\|year= 1970\|isbn= 0-7156-0512-7}} * {{cite book\|last= Newmarch\|first= Rosa\|title= The Music of Czechoslovakia\|publisher=OUP\|location= Oxford\|year= 1942\|oclc= 3291947\|isbn= 0-306-77563-8}} * Ottlová, Marta. Smetana, Bedrich. Entsüklopeedias ''Grove Music Online'', toimetaja Laura Macy, http://www.oxfordmusiconline.com/public/ * {{cite book\|title=Slavné české lebky (Famous Czech Skulls)\|last=Ramba\|first=Jiří\|year=2009 ~~(2nd~~ \|edition)=2.\|publisher=Galén\|location=Prague\|isbn=978-80-7262-325-9\|pages=151–299\|url=}} * {{cite book\|authorlink= Harold C. Schonberg\|last= Schonberg\|first= Harold C.\|title= The Lives of the Great Composers, Vol. II\|publisher=Futura Publications\|location= London\|year= 1975\|isbn= 0-86007-723-3}} * {{cite web\|title= Stálé expozice Národního muzea\|url= http://www.nm.cz/expozice-detail.php?f_id=72\|publisher=Národní muzeum\|accessdate=6~~ June~~. juuni 2009}} * {{cite book\|last= Steen\|first= Michael\|title= The Lives and Times of the Great Composers\|publisher=Icon Books\|location= London\|year= 2003\|isbn= 978-1-84046-679-9}} * Tyrrell, John. Smetana, Bedrich. Entsüklopeedias ''Grove Music Online'', toimetaja Laura Macy, http://www.oxfordmusiconline.com/public/ {{Romantism}}

Bedřich Smetana: erinevus redaktsioonide vahel