Erinevus lehekülje "Brest (Valgevene)" redaktsioonide vahel

P
[[1596]] sõlmiti seal [[Bresti unioon]], mis kehtis pärast [[Poola]] jagamisi [[Venemaa]]le läinud aladel [[1840]]. aastani. Uniooniga sai suurvürstiriigi [[õigeusk]]like kirikupeaks [[Rooma]] [[paavst]].
 
[[Bogdan Hmelnitski]] ülestõusu ajal [[1648]] toimus ka Brestis Poola-vastane ülestõus. [[1795]] läks Brest [[Kolmas Poola jagamine|Kolmanda Poola jagamise]] käigus Venemaale[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigile]].
 
[[3. märts]]il [[1918]] sõlmiti seal [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigi]] vahelvahelisi suhteid sätestanud [[Bresti rahu]].
 
[[1919]]–[[1939]] kuulus Brest [[II Rzeczpospolita|Poolale]] (Brześć),
 
1939. aasta 1. septembril alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] Saksamaa vägede pealetungi käigus toimus Poola vägede poolt [[Bresti tsitadell]]i kaitsmine 14.–16. septembrini, kindluse osade kaitsmine jätkus Poola vägede poolt ka pärast [[NSV Liidu kallaletung Poolale]] 17. septembril, siis juba [[Punaarmee]] väeosade vastu. Kuna Saksa väed olid ületanud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]is määratletud väekoondiste paiknemise piirjoone, pidid nad Bresti loovutama Punaarmeele. 22. septembril korraldati ühine sõjaväeparaad mida juhatasid Punaarmee 29. kaardiväe üksiku tankibrigaadi komandör kindralmajor Semjon Krivošein ja Wehrmahti 4. armee motoriseeritud korpuse kindralleitnant [[Heinz Guderian]]. Kindralid suhtlesid prantsuse keeles. Pidulike marsihelide saatel asus teele saksa sõjaväekorpus ja sisenesid nõukogude tankid. Hiljem, 22. juunil 1941 oli Bresti vallutamas kindralooberst Heinz Guderian. 28. juulil 1944 vallutas Bresti kindralmajor [[Semjon Krivošein]].1939. aasta sõbralikust Bresti paraadist osaleja Semjon Krivošein ([[Semyon Krivoshein]]) elas 79, kaotuse üle elanud Heinz Guderian 65 aastat.
59 873

muudatust