Vikipeedia

Limburgi hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
19 800 muudatust
Resümee puudub
osa keelevigu
63. rida:
}}
 
'''Limburgi hertsogkond''' oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osariikosa. Selle põhiterritoorium, sealhulgas pealinn [[Limbourg]], onasub tänapäeval [[Belgia]] [[Liège'i provints]]is, väike osa jääb naabrusse [[Limburgi provints (Belgia)|Belgia Limburgi provintsi]] [[Voeren]]ist idas.
 
Umbes aastast 1020 teenis Limburgi loss [[Limburgi hertsogid|Limburgi krahvide]] residentsina, kes aastal 1100 said hertsogitiitli (saksa ''Herzog'', hollandi ''Hertog'') kui [[Alam-Lotring]]i hertsogid, üks kõige tähtsamatest ja iidsematest tiitlitest keisririigi selles osas. Hertsogiliini hääbumine aastal 1283 tekitas [[Limburgi pärilussõda|Limburgi pärilussõja]], misjärel valitsesid [[Brabanti hertsog]]id Limburgi [[personaalunioon]]is, grupeerides selle lõpuks kokku piirneva Brabanti "Overmaasi" territooriumidega (sealhulgas [[Dalhem]], [[Valkenburg aan de Geul|Valkenburg]] ja [[Herzogenrath]]), olles üks [[Burgundia Madalmaad]]e [[Seitseteist provintsi|seitsmeteistkümnest provintsist]]. Erinevalt teistest selle provintsi osadest jäid hertsogkonna maad [[Habsburgid]]e kontrollialustes Lõuna-Madalmaades pärast [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastase sõja]] põhjustatud jagunemist ja pärast [[Hispaania pärilussõda]] puutumata. Siiski peatus hertsogkonna ajalugu pärast nurjunud [[Brabanti revolutsioon]]i aastal 1789 lõpuks okupatsiooniga [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsuse revolutsioonivägede]] poolt aastal 1793. Need maad taasühendati Belgiaga alles pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]].
 
Hertsogkond oli paljukeelne, olles koht, kus: hollandi, prantsuse ja saksa murded piirnesid üksteisega ja elasid koos oma geograafilisesgeograafilistel äärmusesääremaadel, nii nüüdoli kuisee keskajal ja on ka keskajalpraegu. Selle põhja- ja idapiirid on tänapäevase Belgia, Hollandi ja [[Saksamaa]] ligikaudsed piirid oma kolmikpunktis. Idaosa, milles on [[Eupen]], on tänapäeva Belgia saksakeelse ''[[Eupen-Malmedy|Ostkantonen]]'' halduspealinn ja põhjaosa.
 
Limburgina tuntud paljudest kohtadest on Limburgi hertsogkond see, kust on pärit teravalõhnaline pehme juust [[Limburger]], mida täna tehakse paljudes kohtades. (Tänapäeva Belgias on selline juust tuntud kui [[Herve]]'i juust, samanimelise linna järgi hertsogkonnas.)
73. rida:
== Geograafia ==
 
Limburgi osariigi territoorium paiknes [[Madalmaad]]es [[Maas]]i jõest läänes ja [[Vaba riigilinn Aachen|vabast riigilinnast Aachenist]] idas. OsariigiSelle tähtsaimad linnad olid pealinn Limbourg ja Eupen. Limburgi valdused jagunesid üldiselt viieks [[kohtupiirkond|kohtupiirkonnaks]] (''Hochbänke''):
 
# esialgneEsialgne [[Baelen]]i mõis kagus koos Limbourgi, Eupeni ja [[Welkenraedt]]i lossi ja linnaga;.
# Herve edelas koos [[Dison]]i, [[Thimister-Clermont|Thimisteri ja Clermont'iga]];.
# Montzen (nüüd [[Plombières]]' osa) loodes koos [[Kelmis]]e, [[Moresnet]]' ja Teuveniga;.
# [[Walhorn]] kirdes koos [[Eynatten]]i, [[Hauset]]i ja [[Lontzen]]iga;.
# edelapoolneEdelapoolne [[Sprimont]]i [[eksklaav]], mida ümbritses [[Liège'i piiskopkond]].
 
Läänes ja lõunas piirnes Limburgi osariik Liège'i vürstlike piiskoppide territooriumiga, põhjas ja idas Reini [[Jülichi hertsogkond|Jülichi hertsogkonnaga]]. Keeleliselt paiknes Limburg [[Germaani keeled|germaani]]-[[Ladina-Euroopa|romaani-Euroopa]] piiril. Kui põhja- ja idapiirkondades kõneldi [[limburgi keel|Limburgi]] ja [[ripuaari keel|Ripuaari]] murdeid, domineeris lõuna pool [[Herve]]'i ümbruses [[vallooni keel|Vallooni]] murre.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Limburgi_hertsogkond"