Miilits: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Pilt:Украинская милиция.jpg|pisi|Ukraina militsionäärid patrullautoga]]
[[Pilt:Ukrainian Militsiya.jpg|pisi|Ukraina militsionäärid jalgpallimängu ajal korda pidamas]]
'''Miilits''' ([[vene keel]]es милиция) oli [[korrakaitseorganid|korrakaitseorganite]] nimetus [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja selle endistes liiduvabariikides ning mitmes endises [[Varssavi pakt]]i riigis. Miilitsa teenistuses olevat isikut nimetatakse '''[[militsionäär]]iks'''.
== Ajalugu ==
=== NSVL-is ===
Miilits asutati [[10. november|10. novembril]] (28. oktoober [[vkj]]) [[1917]] ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits. NSV Liidus oli miilits sõjaväestatud organisatsioon. Alguses puudusid miilitsas nagu sõjaväeski [[auaste|auastmed]]. [[1935]] võeti need sõjaväes kasutusele, aga miilitsas alles [[1936]]. aasta lõpul. Need töötati välja sõjaväe auastmeid eeskujuks võttes, kuid nad ei langenud kokku. Miilitsa auastmete süsteemi muudeti mitu korda.▼
=== Pärast NSVL-i lagunemist ===
Pärast NSV Liidu lagunemist tegutses miilits aastaid alarahastatuna. Samale ajale langes [[kuritegevus]]e järsk kasv. Paljud võimekad töötajad lahkusid miilitsast tasuvamatele töökohtadele. Kontroll miilitsa tegevuse üle praktiliselt puudus. Seetõttu langes oluliselt miilitsa võimekus ja suurenes [[korruptsioon]] miilitsas. Rahva arvamus miilitsast langes märgatavalt. [[1995]]. aasta [[avaliku arvamuse uuring]]u kohaselt arvas üksnes 5% küsitletutest, et miilits tuleb oma tööga hästi toime. [[2005]]. aastal ajalehes [[Izvestija]] avaldatud uuringu järgi kartis 72% venemaalastest miilitsat, peljates, et militsionäärid panevad süütute inimeste vastu toime ebaseaduslikke tegusid. Teine sama aasta uuring jõudis järeldusele, et 41% venemaalastest ja 56% moskvalastest kardab miilitsat rohkem kui [[organiseeritud kuritegevus]]t.▼
▲NSV Liidus oli miilits sõjaväestatud organisatsioon. Alguses puudusid miilitsas nagu sõjaväeski [[auaste|auastmed]]. [[1935]] võeti need sõjaväes kasutusele, aga miilitsas alles [[1936]]. aasta lõpul. Need töötati välja sõjaväe auastmeid eeskujuks võttes, kuid nad ei langenud kokku. Miilitsa auastmete süsteemi muudeti mitu korda.
=== Ümbernimetamised ===
Miilits nimetati [[politsei]]ks ümber [[Bulgaaria]]s, [[Poola]]s ja [[Sloveenia]]s [[1989]], [[Eesti]]s, [[Horvaatia]]s, [[Leedu]]s, [[Moldova]]s ja [[Rumeenia]]s [[1990]], [[Läti]]s [[1991]], [[Gruusia]]s [[1993]], [[Serbia]]s [[1997]], [[Kasahstan]]is [[1998]], [[Aserbaidžaan]]is [[1999]] ning [[Armeenia]]s, [[Mägi-Karabahh]]is ja [[Turkmenistan]]is [[2001]]. Venemaal nimetati miilits ümber politseiks [[1. märts]]il [[2011]] ja Ukrainas 3. juulil [[2015]].
== Nimetuse kasutajad ==
* [[Valgevene]]
* [[Tadžikistan]]
▲Pärast NSV Liidu lagunemist tegutses miilits aastaid alarahastatuna. Samale ajale langes [[kuritegevus]]e järsk kasv. Paljud võimekad töötajad lahkusid miilitsast tasuvamatele töökohtadele. Kontroll miilitsa tegevuse üle praktiliselt puudus. Seetõttu langes oluliselt miilitsa võimekus ja suurenes [[korruptsioon]] miilitsas. Rahva arvamus miilitsast langes märgatavalt. [[1995]]. aasta [[avaliku arvamuse uuring]]u kohaselt arvas üksnes 5% küsitletutest, et miilits tuleb oma tööga hästi toime. [[2005]]. aastal ajalehes [[Izvestija]] avaldatud uuringu järgi kartis 72% venemaalastest miilitsat, peljates, et militsionäärid panevad süütute inimeste vastu toime ebaseaduslikke tegusid. Teine sama aasta uuring jõudis järeldusele, et 41% venemaalastest ja 56% moskvalastest kardab miilitsat rohkem kui [[organiseeritud kuritegevus]]t.
* [[Usbekistan]]
* [[Kõrgõzstan]]
* Abhaasia
* Lõuna-Osseetia
* Transnistria
== Vaata ka ==
| |||