|
"Dhammapada" on paali keelest eesti keelde tõlkinud [[Linnart Mäll]]. Esmakordselt 1977. aastal [[Loomingu Raamatukogu]] nr 24, olles esimene eestikeelne raamatuna välja antud budistlik tekst ning ühtlasi ka esimene Linnart Mälli budistlike teoste tõlgetest. Teist korda ilmus teos parandatud tõlkena kogumikus "Budismi pühad raamatud I" 2004. aastal. Seal on esitatud kirjandusliku tõlke kõrval ka terminoloogiline tõlge.<ref name=":4" /> 2005. aastal andis [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] [[Budismi Instituut]] välja Linnart Mälli tõlkes, saatesõna ning seletustega raamatu pealkirjaga Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada. See raamat on trükitud Taiwanis Buddha Hariduse Fondi kulul tasuta levitamiseks, eelkõige koolidele ja raamatukogudele.<ref name="7DENc" />
=== Terminite tõlkeid ===
'''''ahiṃsā''''' ([[paali keel]]es, [[sanskriti keel]]es 'vägivallatus' ) – tõekspidamine, mis välistab teiste olendite kahjustamise. Vägivaldsusetus iseloomustab nii budismi kui ka teisi Indias kujunenud religioone, näiteks [[džainism]]i ja [[hinduism]]i. Vägivallatust levitas 20. sajandil [[Mahatma Gandhi|Mahātmā Gāndhi]].
'''''arahat''''' ([[Paali keel|paali keeles]], [[sanskriti keel]]es ''[[arhat]]'' 'väärikas' ) – inimene, kes on Buddha Seadmust järgides ja teostades jõudnud teadvuse kõrgeima tasemeni. Arhat on ületanud pälvimuse ja patu, sest ta ei tee enam ühtegi tegu, mida saaks hinnata hea või halva vastanduses ehk tema teod ei ole enam ei positiivsed ega negatiivsed. Kasutatakse ka Buddha sünonüümina.
'''''ariya''''' (paali ja sanskriti keeles ''ārya'' 'õilis') – budistlikus kontekstis inimene, kes järgib [[Seadmus|Buddha Seadmus]]t; "Dhammapada" 22. salmis nimetatud "õilsate vald" tähendab õilsate meelelaadi, käitumist, eesmärke ja kõike muud, mis neid iseloomustab.
'''''attā''''' (paali keeles, sanskriti keeles ''ātman'' 'ise') – inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina. Budismis ei peeta [[aatman]]i püsivaks ega tõeliseks.<ref name="XviG4" />
'''''[[bhikkhu]]''''' (paali keeles 'munk') – ilmalikust elust loobunud budist, kes elab eriliste reeglite kohaselt kasinuses ja kloostrikeskkonnas. "Dhammapada" XXV peatükk on pühendatud budistliku munga kui inimtüübi kirjeldamisele, keskendudes sisemistele omadustele, mitte niivõrd välistele tunnustele.
'''''brāhmaṇa''''' (paali keeles 'vaimulik') – India traditsioonilises ühiskonnas kõrgeima päriliku seisuse ([[braahman]] ehk vaimulikuseisus) liige, kes tegelesid religioossete rituaalide teostamise ja õpetamisega. "Dhammapada" XXVI peatükk näitab, et Buddha püüdis anda sellele sõnale teistsuguse tähenduse, mis ei ole niivõrd seotud päritoluga, vaid kõrgete individuaalsete omadustega.
'''''[[buda]]''''' (paali ja sanskriti keeles 'virgunu') – budismis teadvuse kõrgeima seisundi ehk [[Virgumine|virgumiseni]] jõudnud inimene. Inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[nirvaana]]sse.
'''''citta''''' (paali keeles ''citta, ceto, mano''; sanskriti keelers ''citta, cetas, manas'' 'meel') – inimmeel kõige laiemas mõttes, ka meelsus, meelestatus, mõtlemine jne. Budismis on väga oluline õppida oma meelt jälgima, kontrollima ja arendama ehk puhastama. Seda õpetatakse ka "Dhammapada" III peatükis. 1.-2. salmi idee seisneb selles, et kõik seadmused (kultuur, kultuurid, kultuurielemendid, kultuuride elemendid, tekstid, tekstide elemendid, normid, hinnangud jne.) on loonud inimmeel. Samuti on meel üks kolmest objektist, millega inimene tegutseb (teised kaks on ihu ja jutt). Budist peab õppima kõiki kolme alati hoolega jälgima ning talitsema.<ref name="U1prW" />
==Viited==
|
