Avinurme lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
29. rida:
[[File:Eesti.raudteevõrk.Sonda–Mustvee.svg|300px|pisi|[[Sonda–Mustvee raudteeliin|Sonda–Mustvee kitsarööpmeline raudtee]]]]
==Avinurme lahing==
Avinurme-Mustvee teel liikunud üksused tõmbusid 20. septembri varahommikul tagasi Avinurme kiriku juurde. Avinurme lahing toimus maa-alal [[Sonda–Mustvee raudteeliin|Sonda–Mustvee kitsarööpmelise raudtee]] ja üle veskitammi kulgeva [[Laursaare]] tee vahel, mõlemal pool [[Avinurme–Mustvee maantee]]d, [[Avijõe]]st lõunas. Vasturünnakut läbimurdmiseks alustati [[20. diviisi suurtükirügement|suurtükirügemendi]] III suurtükigrupi [[Patarei (sõjandus)|patarei]]d tulelöögiga [[Mustvee maantee]] ja jõe vahelisele alale pärast [[Laursaare|Laursaarde]] viivat teele, kus üle veskisilla viiva Laursaare teeni ja paiknenud [[Sonda–Mustvee raudteeliin|Sonda–Mustvee kitsarööpmelise raudtee]] ja veskisilla vahelisel maa-alal mõlemal pool maanteed Avijõe lõunakaldal asusid Punaaarmee väeüksused. Peatung algas umbes tund-poolteist pärast päikesetõusu ja sellest võtsid osa 3. ja 6. piirikaitserügemendi üksused, üksikud grupid 20. diviisi 45. rüg/II, 46. rüg/I, „Sihveri“ pataljonidest, 288. ja 292. politseipataljonidest ning 113. jalaväerügement Saksa 285. diviisist. Üksuste peajõud olid oma pataljoniülemate juhtimisel öösel, kuulnud Pärniku teeristi hõivamisest, möödunud Avinurmest metsateid pidi põhja poolt. Rünnakut koordineeris [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülem Sturmbannführer [[Paul Lilleleht]], Punaarmee poolel major Oskar Andrejev.
Peajõudude rünnak kestis umbes 2 tundi, millega kiiluti sügavale vastase positsioonidesse. Lahingu käigus lõunapoolsemal tiival võidelnud sakslased 113. jalaväerügemendist taganesid tankide eest ja jätsid oma rindelõigu lahti, sealtkaudu püüdis vastane üle Kalma tee kiriku ja kruusaaugu tagant kogu grupeeringut ümber piirata. Külgkaitse koos suurtükimeestega paiskas vastase sealt tagasi üle Kalma tee. Enne keskpäeva saabusid vastasel kohale suured abijõud, tankid ja iseliikuvad suurtükid, mis lõplikult otsustasid lahingu käigu ning rünnakul olnud mehed tõmbusid tagasi kaitsele Kalma teest mõnisada meetrit loodesse, et võimaldada vooridel tagasiliikumist [[Tudulinna]] poole. Kolmandas lahinguetapis, eesti üksuste kaitsetegevuses püüdsid Punaarmee üksused tankide toetusel frontaalselt kiriku peale läbi murda. See ei õnnestunud, kui mõned tankid [[Tankirusikas|tankirusikatega]] puruks lasti. Katsel kaitsel olnud eesti üksuste vasakust tiivast mööda minna ja kruusaaugu tagant meie järelkaitse kotti võtta, suutsid kaitsjad siiski ründajad teisel pool kruusaauku hoida. Frontaalrindelõigul tekkis vaikus ja algas järk-järguline tagasitõmbumine.
43. rida:
Avinurme lahingule järgenud ja Tudulinna poole suundunud vooridega, Avinurme ja Tudulinna asulate vahelisel teelõigul, Vanatoa talust Avinurme poole vanal teetrassil [[Pikati oja]] silla ümbruses sirgel teelõigul u 7 km Avinurmest Tudulinna poole toimunut kirjeldades, kirjutas 8. Eesti Laskurkorpuse suurtükiväe staabiülem polkovnik [[Feodor Paulmann]]: „Käigu pealt tulistades kiilusid tankid ja iseliikuvad suurtükid vaenlase kolonni ning hävitasid hitlerlasi ja nende sõjamasinaid tule ja roomikutega. 317 hitlerlast hävitati. Üle 600 mehe võeti vangi. Suurtüki- ja miinipilduja tulega, ning tankide ja iseliikuvate suurtükkide roomikutega hävitati 32 suurtükki, 127 kuulipildujat, 94 autot, 16 mootorratast ja 35 hobust. Lisaks saadi sõjasaagiks 18 suurtükki, 67 kuulipildujat, 320 vintpüssi, 200 automaati, 34 autot, 37 jalg- ja 9 mootorratast, 100 hobust ning suurel hulgal toiduainete ja varustuse ladusid.”<ref>Vaino Kallas, [http://kultuur.elu.ee/ke529_porkuni.htm Need sündmused ei unune – Avinurme ja Porkuni lahing], Kultuur ja Elu, 2/2017</ref>
20. septembri kella 16.-ks vallutasid 27. laskurpolgu väed teesõlme Tudulinnas ja Tudulinna asula.
==Langenud ja mälestuse jäädvustamine==
| |||