Redaktsioon: 12. veebruar 2020, kell 06:38 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 801 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. veebruar 2020, kell 19:52 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 801 muudatust P sisaldab endas > sisaldab Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
15. rida: Müürialuste pinnasekihtide järgi otsustades võis Kaarmal pilt olla järgmine: koor ja käärkambri idaseina vundamentide jaoks kaevati sügav kraav, koori lõunaseina vundament rajati aga maapinnale. Ka pikihoone külgseinte vundament on paigaldatud otse maapinnale ja järgib rajamisaegset pinnaseprofiili. Lääneseina vundament asub aga täitepinnasel. Samal ajal kivide paigaldamisega on kiriku ümber veetud paks täitekiht, milleks on ehitusprahisegune peenliiv. Kuna selle liiva struktuur on samasugune nagu looduslikus kihis, siis pärineb täitepinnas lähikonnast ja vähesel määral ka vundamendiaukudest. sama liiva on kasutatud mördi valmistamisel.<ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=Kersti Markus, Tiina-Mall Kreem, Anu mänd\|pealkiri=Eesti kirikud I. Kaarma kirik\|aasta=2003\|koht=Tallinn\|kirjastus=Muinsuskaitseamet\|lehekülg=}}</ref> ~~<br />~~ ==Kirikuaed ja [[pastoraat]]== Kaarma kirikuaed oma kõrgete põlispuude, vanade kivimüüride ja künka otsa jääva katedraalisuuruse pühakojaga mõjub suursuguselt. Värava juurest avaneb vaade Eesti ühele suuremale ja omanäolisemale ~~pastoriaadiansamblile~~pastoraadiansamblile, mis külgneb vahetult kirikuaiaga. Keskaegne kirikuaed nägi välja teistsugune: puudusid suured puud, kiriku ümbruses mitmed hauamonumendid ja mälestusmärgid. Keskaegne kirikuaed ei olnud ainult surnute matmispaik, seal toimusid erinevad tähtpäevadega seotud rahvuslikud kui religioossed pidustused, kus kohalik aadel pidas koosolekuid ning kohalik rahvas turgu. Kirikust lääne pool laiub põlispuude all ~~pastoriaadiansambel~~pastoraadiansambel, kuhu kuuluvad peahoone, ait, laut, saun/külalistemaja ja jääkelder. Hooned on dolomiidist. Kompleksi piirab kiviaed.<ref name=":1" /> == Sisutus == Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen ~~Püha~~püha Kristoforusega. Hiiglasest, kes Kristuse üle jõe kandis, on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Saaremaa kirikutest on just Kaarma kirikus kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid: keskaegne ristimiskivi (13.sajandist) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15.sajandi keskpaik). Kiriku ehteks on aga 1547. aastal annetatud altarisein, millest praeguseks on koha peal ainult riismed. Praegusel [[Uusgootika\|neogooti]] vormides altariseinal on O. von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal ajal kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevat apostliskulptuurid. Tähelepanuväärne on ka 1645. aastast pärinev kantsel.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Kaur Alttoa\|pealkiri=Saaremaa kirikud The Churches on the Island of Saaremaa, Estonia\|aasta=2003\|koht=\|kirjastus=Kunst\|lehekülg=}}</ref> Tähelepanuväärne on raiddekoor. Keskmise [[~~Piilar\|piilari~~piilar]]i baasil on kujutatud maist olelusvõitlust sümboliseerivat nn metsikut jahti. Suur mõõgaga mees puhub sarve, dualistliku maalma positiivset külge sümboliseerivad koerad ja lõvi, pahupoolt kehastavad aga siga ja hunt. Antipoodina sellele on läänepiilari basil paradiisile osutav viinapuuväät tuvidega, kes hoiavad noka vahel päästetud inimsüdant. Need 2 kompositsiooni moodustavad keskaegset dualistlikku maailmapilti väljendades ühe terviku. Pikihoone keskmise piilari tüvesel on kaks ülirustikaalsetes vormides mehefiguuri. Need on kiriku nimipühakud Peetrus ja Paulus. Peetrus hoiab käes võtit, Paulus aga mõõka. Lisaks on piilaritel kaks vappi, mis ilmselt kuulusid kiriku patroonidele. 1547. aastal kingiti kirikule kahe tiivapaariga altarikapp, mille säilinud osi on võimalik näha Kuressaare linnuses.<ref name=":0" /> === Pea- ja kõrvalaltarid === Kirikus on 3 keskaegset altarit. '''Peaaltari''' mensa on 224 cm pikk ja 155 cm lai. Selles on kaks suurt ja üks väiksem nišš, kuhu paigutati tõenäoliselt reliikviad. Katteplaadi ja baasi profiil koosneb mõikast ja rihvast, mis meenutab koori ja pikihoone esimeste võlvide talumite kujundust. Seega võib järeldada, et peaaltar on ehitatud koos esimese kirikuga 1250. aastatel. '''Põhjapoolne külgaltar''' on hiljem paigaldatud, sest kooripoolne eendtugi on lühemaks tehtud ja konsooliga lõpetatud. Vastasel korral poleks mensa nurka ära mahtunud. Esiküljel on reliikviaauk ja kolm ornamentaalset kaunistust. '''Lõunapoolne külgaltar''' on väiksem ja seetõttu polnud mensa paigaldamisel nurga eendtuge lühemaks teha. Plaat on lihtsa kujundusega, ainsaks kaunistuseks faasitud serv. <ref name=":1" /> 58. rida ⟶ 56. rida: === Fromholt Bergi mälestustahvel === Jumalaga lepituse otsimise eesmärgiga tehtud annetused mõjusid hästi annetaja prestiiži kindlustamisele nii olevikus kui tulevikus. Parim viis selleks oli oma nime ja teo jäädvustamine materiaalsel viisil. Kaarma kiriku pikihoone keskmise [[travee]] põhjaseina on müüritud [[raidkiri]], mis sisaldab ~~endas~~ elavat mälestust Loona mõisa omanikust Fromholt Bergist, kes omal kulul lasi kividega katta kiriku uue kooriosa sarikkatuse.<ref name=":1" /> === Küreene Siimon === Kantsli juures seisab kepiga vana meest kujutav skulptuur, mida kirjanduses enamasti Peetruseks või Joosepiks kutsutakse. Ainult K. Alttoa on osutanud ~~võimalsuele~~võimalusele, et tegemist võib olla hoopis Küreene Siimoniga. Üle meetri kõrgune tammeskulptuur kannab hiliskeskajale iseloomulikke rahvalikke rõivaid: põlvini ulatuv mantel on vööga kokku tõmmatud ning eest suurte dekoratiivsete nööpidega kaunistatud. Kapuutsi hoiab paigal lai krae, mis kukub üle õlgade. Jalas on tal madalad ilma nöörideta saapad ning vööl kandiline klapiga nahast kott. Paremas käes on ta hoidnud midagi, mis tõenäoliselt ei olnud kepp, sest praegune kepi vars pärineb 1990. aastatest, kõver käepide on vanem, kuid ei ole valmistatud ühes tükis peopessa jääva osaga. Tegemist võis olla raamatukotiga, sest säilinud osa jätab mulje pehmest materjalist: ~~nimetisõrme~~nimetissõrme ja pöidla vahel on see tugevalt kokku pigistatud, allpool aga laieneb. Kaenla alla tehtud suured sisselõiked ning puusajoone robustne õõnestamine 1778. aasta värvimisaktsiooni. Mehe ühele küljele kaldu hoiak ning sõrmejäljed mantliküljel näitavad, et algselt on ta puusal midagi kandnud – tõenäoliselt risti. Kuju praegune värvkate pärineb 1778. aastast. <ref name=":1" /> ~~<br />~~ == Tänapäev == 84. rida ⟶ 81. rida: Fail:St Mary Coronation.jpg\|Altarikompositsioon. 1547–1791 asus Kaarma kirikus. Praegu paikneb Kuressaare linnuse muuseumis </gallery> ==Välislingid== *{{kultuurimälestis\|ID=20797}}

Kaarma kirik: erinevus redaktsioonide vahel