Vello Kallas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tutulus1980 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
 
Ta põgenes aastal [[1967]] [[Soome]]s turismigrupist, kust ta jõudis [[Rootsi]]. Rootsis olles töötas mitmetes firmades, pikemalt Rootsi Riigipanga Väärtpaberite trükikojas, graafilise vormi ja gravüüri osakonnas, kus ta tegeles võltsimiskindlate väärtpaberite kujundamisega.
Veel enne Eesti iseseisvuse taastamist -aastal 1990 -hakati ette valmistama Eesti oma postmarkide trükkimist. Kui postmargikavandite konkurss ei andnud korraldajaid rahuldavat tulemust, siis pöörduti Vello Kallase poole. Vello pakkus uute Eesti postmarkide motiiviks riigivapi motiivi. Professionaalina turvatrükiste alal ei piirdunud ta joonisega kavandist vaid graveeris selle ja esitas omapoolse pakkumise proovitrükina. Tema kavand võeti vastu ning Vello Kallas jätkas oma kavandite viimistlemist. Vello Kallasest ei saanud ainult esimeste uute Eesti postmarkide kujundaja vaid ka oluline abimees Eesti Postile nende trükkimise korraldamisel ja kvaliteedi tagamisel. Vello Kallase pool kujundatud käibemarkide sarjas ilmub aastail 1991-1998 kokku 47 marki. Lisaks sellele kujundab ta 1991. aastal ilmunud Eesti lipuga margi ja 1994. aastal ilmunud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi juubelimargi ning 1993. aastal kaks Eesti Posti eritemplit. Rahvusvaheline Eesti Filatelistide Selts ESTONIA valis Vello Kallase auliikmeks ning tunnustas tema suurt tööd Eesti postiajaloo jäädvustamisel ja postmarkide kujundamisel oma teeneteristiga.
{{pooleli}}
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai Vello Kallas taas oma sünnimaad külastada. Lühikestest külastustest said siin veedetud suved ja edasi uuesti elama asumine Tallinna. Vello Kallas suri 6. novembril 2013. aastal Tallinnas. Meister on lahkunud, kuid tema töö tulemused on jäänud. Nii Eesti postiajaloost kirjutatud trükistesse, kui ka Eesti postmarkide korjajate albumitesse.
 
==Välislingid==