Araabia numbrid: erinevus redaktsioonide vahel

Araabia numbrid on tegelikult [[India]] päritoluga, kuna [[araabia]] numbriteks nimetatakse umbes 13. sajandil (mõnede väidete kohaselt 16. sajandil) [[Araabiast]] [[Euroopa]]sse imporditud, aga enne seda Indias kasutusel olnud numbreid.

 

 

Esimesed araabia numbrite kasutajad Euroopas olid juudi kaupmehed. Pole teada, et see oleks levinud teistele võimalikele kasutajatele. Järgmiseks sissetoojaks või vähemalt kasutajaks oli prantsuse päritolu matemaatikust paavst [[Silvester II]] (999–1003). Järgmiseks kasutamiskohaks oli arvatavalt normannide [[Roger]]i õukond Sitsiilias. 1154. aastal lasi Roger II araabia kartograafil [[Muḩammad al-Idrīsī]]l koostada maailma kaardi. Al-Idris koostas ka [[Rogeri raamat]]u, kus andis olulist teavet rändajatele maade, teede, ajaloo ja etnograafia vallast. Araabia numbrite importijaks peetakse ka Araabias elanud itaallast, [[Firenze]] [[matemaatik]]ut [[Leonardo Fibonacci]]t (u 1170 – u 1250), kes kirjutas 1202 õpiku "Liber Abaci". Ta tõi Itaaliasse kaasa araabia suguharu [[mairebid]]e numbrid (nn [[Gobari tsifrid]]) ja tutvustas neid Euroopa kaupmeestele. Algul keelati kohati uute numbrite kasutamine kaubatehingute sooritamisel, sest araabia numbrid võimaldasid mugavat "paberil arvutamist", mis tekitas umbusaldust, sest arvutamine polnud visuaalselt jälgitav. Alles 13. sajandil tekkinud kirjutamis- ja lugemisoskuse laiema leviku tõttu ei äratanud "paberil arvutamine" veel usaldust. [[Rooma number|Rooma numbritega]] opereeriti tavaliselt [[arvutuslaud|arvutuslauaga]], sest nendega "paberil arvutamine" oli ebamugav ja aeganõudev.<ref>Nick Murphy, 2005, TV-dokumentaal "The Story of 1"</ref> Üldisemalt kasutusele tulid araabia numbrid Euroopas alles 15. sajandil seoses trükipressi leiutamisega Euroopas [[Johannes Gutenberg]]i poolt (trükikunst leiutati tegelikult Hiinas).