Freya: erinevus redaktsioonide vahel

'''Freya''' ([[vanapõhja keel]]es ''Freyja''; vanapõhja keelest tõlgituna "Leedi", 'naine, emand'; ka '''Vanadis''' '[[vaanid]]e tütar') on [[muinaspõhja mütoloogia]] üks tähtsamaid ja populaarseimaid [[jumalanna]]<nowiki/>sid. Ta on armastuse-, ilu ja viljakusjumalannaviljakuse jumalanna, aga ta esindas ka rikkust, ettekuulutusi, maagiat, seksuaalsuhteid, iha, sõda ja surma.<ref name=":0">Norse Gods And Goddesses: Freya. (i.a) Kasutatud 10.10.2019 [https://norsegodsandgoddesses.net/goddesses/freya/ https://norsegodsandgoddesses.net/goddesses/freya]</ref> Tema poole palvetas palju naisi, kes vajasid abi sünnituse, abielu või hea viljasaagiga.<ref name=":1">Loh-Hagan, V. (2019). Freya. Ann Arbor, Michigan: Cherry Lake Publishing Kasutatud 31.10.2019 https://ebookcentral.proquest.com/lib/nlibee-ebooks/reader.action?docID=5436364</ref> Freya on Frey ([[Freyr]]i) õde ja [[Njördr]]i tütar.

Muinaspõhja jumalad ja jumalannad jagunesid kahte hõimu: Vanir ja Aesir. Freya kuulub sünni poolest Vaniri hõimu, hiljem saab temast aga Aesiri jumalate auliige.<ref name=":0" /> Aesiri jumalad kutsusid Freyat Gullveigiks, mis tähendab “näljane kulla järgi”. Aesiri jumalad armusid Freyasse ja tahtsid tema maagiat endale. OsasidOsa Aesiri jumalaid ja jumalannasid, kes uskusid ausse, lojaalsusseustavusse ja seadustesse, vihastas Freya maagia, mis läks nende uskumustega vastuollu. Aesiri hõim püüdis teda tappa, põletades jumalannat kolm korda, aga Freya ei surnud, vaid tõusis tuhast. See halvendas Aesiri ja Vaniri hõimu omavahelisi suhteid ja nad alustasid sõdimist. Aesir võitles relvade ja jõuga ning Vanir võitles maagiaga. Sõda kestis aastaid, kuni nad lõpuks väsisid. Nad sõlmisid rahu ja andsid üksteiselevahetasid pantvange. Freya, tema vend [[Freyr]] ja isa [[Njord]] saadeti Aesiri. Kaks Aesiri jumalat saadeti Vaniri, kus neid koheldi hästi, kuid Freyat, tema kaksikvenda, ja isa Aesiris hästi ei koheldud.<ref name=":1" />

Freya vend on [[Freyr]], keda seostatakse hea ilma ja õnnega, ning kes on väidetavalt [[Rootsi]] kuningate eelkäija. Freya abikaasa [[Odr]] on suvepäikese sümbol ja teda arvatakse olevat [[Odin|Odiniga]]iga sama isik, neil on Freyaga tütred Hnoss ja Gersemi.<ref name=":0" /> Jumalanna vanavanem on Buri, kes on loojajumallooja jumal. Freya vanemad on mere-, tuule- ja tormijumaltormi jumal Njord ja Emake Maa Nerthus. Vend Freyr on päikesepaiste-, hea ilma ja hea õnne jumal. Tütar Hnoss on iha- ja himujumalannahimu jumalanna, teine tütar Gersemi aga ilu- ja valdustejumalannavalduste jumalanna. Mõlemad tütred on ilusad nagu Freya ning võluvad nagu Odr. Abikaasa Odr polnud kuulus nagu Freya, talle meeldis olla mitteteatudteadmatu ja äratundmatutundmatu, sest ta ei soovinud, et teda segatakse. Oma suvepäikese sümbolile omaselt käis ta igal pool nagu päike. Talle meeldis reisida ja olla ära pikka aega, omandades nii maailmatarkusi.

Kaksikvend Freyr oli ilus ja musklislihaseline ning pikkade lendlevate juustega. Ta oli haldjate isand ja tal oli maagiline kaarik, mida vedasid metssead. Igale poole, kuhu Freyr kaarikuga läks, tõi ta rahu. Tal oli ka maagiline laev, mis sõitis alati hea tuulega ning seda sai kokku voltida. Freyr armus hiiglasesse Gerdi, kes teda vastu ei armastanud. Ta palus oma teenril Skinriril Gerdi tema juurde tuua. Selleks andis ta teenrile võlumõõga, ilma milleta aga Freyr suri. Freyr vahetas mõõga Gerdi vastu, olles valmis armastuse eest surema.<ref name=":1" />

Kõige tihedaminisagedamini kujutatakse jumalannat blondide juustega, kandmas [[Viikingviikingid|viikingite]] kiivrit ja käes hoidmas käes mõõka.<ref name=":2" /> Freyal olid sinised silmad ja ta oli väga ilus. Iga mees tahtis temaga abielluda ja iga naine olla tema.<ref name=":1" />

Freya sõidab muinaspõhja mütoloogilises kosmoses ringi kaarikuga, mida veavad kassid. Ta keep on tehtud pistrikusulgedest ja ta kannab kaelakeed Brisingameni kaelakeed.<ref>Groeneveld, E. (2018) Ancient History Encyclopedia: Freyja. Kasutatud 10.10.2019 https://www.ancient.eu/Freyja/ </ref> Kaelakee nimi ise tähendab “tuleehet”"tuleehet"<ref name=":1" />. Kaks isast kassi, kes Freya kaarikut vedasid, olid suured ja sinised. Freya sai kassid [[Thor|Thorilt]]ilt, välgujumalalt. Kui Thor oli kalal, kuulis ta, kuidas maagiline isane kass Bayun laulis oma kahele sinisele kassipojale. Bayun palus Thori abi,Thor võttis kassipojad ja andis kassid Freyale. Bayun muutus seejärel linnuks ja lendas ära.<ref name=":1" />

Kui Freya kandis Brisingameni kaelakeed, ei suutnud ükski mees ta ilule vastu panna. Kaelakee tegid spetsiaalselt talle neli kääbust, kes nõudsid vastutasuks, et Freya veedaks igaühega neist ühe öö.<ref name=":2" /> Algselt soovis Freya kaelakee eest maksta kullaga, aga kääbused kullast ei hoolinud. [[Loki]], pettuste jumal muutis ennast kirbuks, varastas kaelakee, ja oli nõus selle tagasi andma siis, kui Freya alustab sõda kellegi vahel. Jumalanna tegigi nii, et kaks kuningat omavahel võitleksid. MaagiatMaagia abil äratas ta surnud sõdalased taas ellu ja sõda ei lõppenud kunagi.<ref name=":1" />

Keep võimaldab Freyal võtta pistriku kuju, seostades teda maagiaga. Freya laenas keepi ka Lokile, et viimane saaks parandada muinaspõhja jumalatele tehtud pahandusi. Tema teiseks transpordivahendikssõiduvahendiks oli lojaalneustav metssiga Hildisvini, kes võis olla Freya armuke Ottar, kelle Freya ise oli metsseaks muundanud, et paljastada Ottari pärinemise hiiglastest.

Kuna Freya on võimeline reisima igasse üheksasse põhjamaa maailma, on teda hiljem hakatud seostama ka haldja- ja hingekuningriikidega. Freya on lahingus langenuid [[Valküürid|valküürideValhalla]],sse kes viisid lahingus langenuidviivate [[Valhalla|Valhallassevalküürid]],e juht. Räägiti, et tema reisimine öötaevas koos valküüridega on virmaliste tekkepõhjuseks.<ref name=":2" /> Valküürid olid naishinged, kes olid tumedad sõdalastest surmainglid. Nad lendasid üle lahinguväljade ja võtsid kaasa tugevaid sõdalasi ja sõjakangelasi. Osad inimesed arvavad, et Valküüridvalküürid olid Freya ja Odini tütred.<ref name=":1" />

3. Sõdalane - Freya kutsus sõjas langenuid koos oma naiste ja armukestega temaga koos jumalanna aladele elama, aga ta sai kutsuda vaid pooled kõige vapramatest langenud sõdalastest.<ref name=":2" /> Ülejäänud läksid Odiniga Vahallasse. Freya sai omale sõdurid valida enne Odinit. Freya ala on Sessrumnir, kus oli surnud hingedele piisavalt kohti. Jumalanna toitis neid, hoolitses nende eest ja kasvatas nende jõudu. Freyal oli vaja nende abi, et maailma taas üles ehitada. Freya kutsus oma allmaailma ka naisi, kes surid üllalt, ja tervitas neid saabumisel.<ref name=":1" />