Sirvikalender: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
10. rida:
Eestis kasutusel olnud ruunikalendrid võib jagada kahte rühma. Esimesse kuuluvad päevakriipsudega, teise kalendriruunidega kalendrid.
Kõik Eestis säilinud ruunikalendrid on igavesed, s.t neid võib kasutada igal aastal. Kõik need vastavad [[Juliuse kalender|Juliuse kalendrile]], ehkki neid ei ole raske kohandada [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendriga]]. Peaaegu ühelgi kalendril ei esine jaotust kuudeks, nende aluseks on nädal. Ruunikalendrite abil on kerge arvestada nädalapäevi, kuid väga ebamugav on määrata kuupäevi ja kuid. Võib arvata, et ruunikalendrite tekkimise perioodil kuupäevi ja kuid ei fikseeritud ning päevi loendati nädalate järgi ühest tähtpäevast teiseni.<ref>L. Maistrov „[[Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist]]“ 1. kogumik, 1968</ref>
Sirvikalendris vastab igale päevale kahe horisontaalse joone vahel olev vertikaalne kriips, kalendri- või ruunimärk. Skandinaavias tähistab tihti iga nädalapäeva üks [[ruunitähestik]]u seitsmest esimesest märgist, mis kalendris on tavapärases, F-ist algavas järjestuses.
25. rida:
Aasta jagamisel on aluseks võetud kristlik kalender 12 kuu ja 7-päevase nädalaga. Kuude nimetused on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid kuunimetusi rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui ka veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid kuunimetusi.
28 aasta jooksul on sirve välja antud peamiselt käsitrükis (linool- ja [[siiditrükk]], hiljem ka valguskoopiad). Viimastel aastatel on sirvid ilmunud trükis.
==Kuude nimetused maausuliste sirvikalendris==
| |||