Erinevus lehekülje "Hiiu maakond" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 13 774 baiti ,  1 aasta eest
hiiumaa on jumal
P
(hiiumaa on jumal)
Märgised: Visuaalmuudatus Asendamine blanking
{{See artikkel| räägib tänapäeva maakonnast; 1946 moodustatud maakonna kohta vaata artiklit [[Hiiu maakond (1946–1950)]]; saare kohta vaata artiklit [[Hiiumaa]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{Provints
| nimi = Hiiu maakond<br>Hiiumaa
| lipu_pilt = [[Pilt:Hiiumaa lipp.svg|125px|border]]
| lipu_link = [[Hiiumaa lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Hiiumaa vapp.svg|100px]]
| vapi_link = [[Hiiumaa vapp]]
| pindala =
| elanikke =
| keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
| keskuse_nimi = [[Kärdla]]
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Hiiu County in Estonia.svg|250px|Hiiu maakonna asendikaart]]
}}
 
'''Hiiu maakond''' ehk '''Hiiumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab endise [[Hiiumaa rajoon]]i ala.
 
See on Eesti väikseim maakond nii pindala kui ka rahvaarvu poolest.
 
Hiiu maakond asub Loode-[[Eesti]]s ja hõlmab [[Hiiumaa]] saare, [[Kassari]] saare ning seda ümbritsevad väikesaared ja [[laid|laiud]]. Hiiu maakonna naabrid on idas [[Lääne maakond]] ja lõunas [[Saare maakond]].
 
==Kohalikud omavalitsused==
[[Pilt:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused enne [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare valla]] ja [[Kärdla|Kärdla linna]] ühinemist [[Hiiu vald|Hiiu vallaks]] 2013. aastal. Pärast [[2017. aasta haldusreform]]i loodi endiste valdade territooriumile kogu maakonda hõlmava [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] osavallad]]
 
Hiiu maakonnas on üks omavalitsusüksus – [[Hiiumaa vald]]. Ajalooliselt on maakonnas olnud pärast taasiseseisvumist viis omavalitsust: [[Emmaste vald]], [[Käina vald]], [[Pühalepa vald]], [[Kõrgessaare vald]] ja [[Kärdla|Kärdla linn]]. Kaks viimast moodustasid 2013. aasta vabatahtliku ühinemise käigus [[Hiiu vald|Hiiu valla]].
 
[[Hiiumaa vald]] moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] käigus. Endiste valdade piirid langevad kokku tänapäevaste osavaldade piiridega.
 
==Loodus==
Hiiu maakond hõlmab terve [[Hiiumaa]] ja [[Kassari]] saare ning väiksemad [[laid|laiud]]. Laidudest suurim on [[Vohilaid]]. Hiiumaast kagus asuvad [[Hiiumaa laiud]], mille hulka kuulub tegelikult ainult osa maakonna piiridesse jäävatest väikesaartest.
* Kõrgeim punkt on Tornimägi, 68&nbsp;m.ü.m.
* Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21&nbsp;km.
* Suurim järv on Tihu Suurjärv, u 85&nbsp;ha.
* Suurim soo on Pihla raba, u 3050&nbsp;ha.
* Rannajoone kogupikkus on u 326&nbsp;km.
 
[[Kaitsealused looduse üksikobjektid Hiiumaal]]
 
==Rahvastik==
===Demograafilised näitajad===
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Hiiu maakonnas 10 097 elanikku. Neist 47,91% oli mehi ja 52,09% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 7,13‰, suremuse üldkordaja 13,67‰ ja loomulik iive −6,54‰. 98,35% elanikest oli [[eestlased]] ja 1,02% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,46%, tööealisi (vanuses 15–64) 69,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,59%. Töötuse määr<ref name="lQqc3" /> oli 5,1%. Elanike tihedus oli 9,9 in/km².<ref name="stat.ee" />
 
===Asustusüksused===
Hiiu maakonnas on 1 linn ([[Kärdla]]), 2 alevikku ja 182 küla.
 
====Alevikud====
[[Kõrgessaare]] – [[Käina]]
 
====Külad====
[[Aadma]] – [[Ala (Pühalepa)|Ala]] – [[Allika (Käina)|Allika]] – [[Aruküla (Pühalepa)|Aruküla]] – [[Emmaste]] – [[Esiküla]] – [[Hagaste]] – [[Haldi]] – [[Haldreka]] – [[Harju (Emmaste)]] – [[Harju (Pühalepa)]] – [[Hausma]] – [[Heigi]] – [[Heiste]] – [[Heistesoo]] – [[Hellamaa (Pühalepa)|Hellamaa]] – [[Heltermaa]] – [[Hiiessaare]] – [[Hilleste]] – [[Hindu (Emmaste)|Hindu]] – [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]] – [[Härma (Emmaste)|Härma]] – [[Hüti (Hiiu)|Hüti]] – [[Isabella küla|Isabella]] – [[Jausa]] – [[Jõeküla (Käina)|Jõeküla]] – [[Jõeranna]] – [[Jõesuu (Hiiu)|Jõesuu]] – [[Kaasiku (Käina)|Kaasiku]] – [[Kabuna]] – [[Kaderna]] – [[Kaigutsi]] – [[Kalana (Kõrgessaare)|Kalana]] – [[Kaleste]] – [[Kalgi]] – [[Kanapeeksi]] – [[Kassari küla|Kassari]] – [[Kauste]] – [[Kerema]] – [[Kidaste]] – [[Kiduspe]] – [[Kiivera]] – [[Kitsa]] – [[Kleemu]] – [[Kodeste]] – [[Kogri]] – [[Koidma]] – [[Kolga (Käina)|Kolga]] – [[Kopa]] – [[Kukka]] – [[Kuri küla|Kuri]] – [[Kuriste]] – [[Kurisu (Emmaste)]] – [[Kurisu (Hiiu)]] – [[Kuusiku (Emmaste)|Kuusiku]] – [[Kõlunõmme]] – [[Kõmmusselja]] – [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] – [[Külaküla]] – [[Külama]] – [[Laartsa]] – [[Laasi]] – [[Laheküla (Käina)|Laheküla]] – [[Lassi (Emmaste)|Lassi]] – [[Lauka]] – [[Leerimetsa]] – [[Lehtma]] – [[Leigri]] – [[Leisu]] – [[Lelu]] – [[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]] – [[Ligema]] – [[Lilbi (Hiiu)|Lilbi]] – [[Linnumäe]] – [[Loja (Pühalepa)|Loja]] – [[Luguse]] – [[Luidja]] – [[Lõbembe]] – [[Lõpe (Pühalepa)|Lõpe]] – [[Malvaste]] – [[Mangu]] – [[Mardihansu]] – [[Meelste]] – [[Metsaküla (Hiiu)|Metsaküla]] – [[Metsalauka]] – [[Metsapere (Emmaste)|Metsapere]] – [[Moka (Käina)|Moka]] – [[Muda küla|Muda]] – [[Mudaste]] – [[Mäeküla (Käina)|Mäeküla]] – [[Mäeltse]] – [[Mägipe]] – [[Männamaa]] – [[Mänspe]] – [[Määvli]] – [[Napi (Hiiu)|Napi]] – [[Nasva (Käina)|Nasva]] – [[Niidiküla]] – [[Nurste]] – [[Nõmba]] – [[Nõmme (Hiiu)]] – [[Nõmme (Käina)]] – [[Nõmmerga]] – [[Ogandi]] – [[Ojaküla (Hiiu)|Ojaküla]] – [[Ole]] – [[Orjaku]] – [[Otste]] – [[Palade]] – [[Palli]] – [[Paluküla (Pühalepa)|Paluküla]] – [[Paope]] – [[Partsi]] – [[Pihla]] – [[Pilpaküla (Pühalepa)|Pilpaküla]] – [[Poama]] – [[Prassi]] – [[Prählamäe]] – [[Prähnu]] – [[Puliste]] – [[Puski]] – [[Putkaste (Käina)|Putkaste]] – [[Pärna (Emmaste)|Pärna]] – [[Pärnselja]] – [[Pühalepa]] – [[Rannaküla (Emmaste)|Rannaküla]] – [[Reheselja]] – [[Reigi]] – [[Reikama]] – [[Riidaküla]] – [[Risti (Hiiu)|Risti]] – [[Ristivälja]] – [[Rootsi (Hiiu)|Rootsi]] – [[Sakla (Pühalepa)|Sakla]] – [[Salinõmme]] – [[Sarve]] – [[Selja (Emmaste)]] – [[Selja (Käina)]] – [[Sepaste]] – [[Sigala küla|Sigala]] – [[Sinima]] – [[Soonlepa]] – [[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisa]] – [[Suurepsi]] – [[Suureranna]] – [[Suuresadama]] – [[Sõru]] – [[Sääre (Pühalepa)|Sääre]] – [[Sülluste]] – [[Taguküla]] – [[Tahkuna]] – [[Tammela]] – [[Tammistu (Hiiu)|Tammistu]] – [[Tareste (Pühalepa)|Tareste]] – [[Taterma]] – [[Tempa]] – [[Tiharu]] – [[Tilga (Emmaste)|Tilga]] – [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]] – [[Tubala]] – [[Tärkma]] – [[Ulja]] – [[Undama]] – [[Utu]] – [[Vaemla]] – [[Vahtrepa]] – [[Valgu (Emmaste)|Valgu]] – [[Valipe]] – [[Vanamõisa (Emmaste)|Vanamõisa]] – [[Viilupi]] – [[Viiri]] – [[Viita]] – [[Viitasoo]] – [[Vilima]] – [[Vilivalla (Pühalepa)|Vilivalla]] – [[Villamaa]] – [[Villemi]] – [[Värssu]] – [[Õngu]] – [[Ühtri]] – [[Ülendi]]
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Hiiumaa politseijaoskond 2015.jpg|pisi|Hiiumaa politseijaoskond]]
{{Vaata|Hiiumaa ajalugu}}
Esimesed Hiiumaa asukad olid tõenäoliselt hülgekütid, kelle laager asus [[Kõpu poolsaar]]el umbes [[5000 eKr]]. Muinaaja lõpus oli Hiiumaa arvatavasti [[Saaremaa]] üsnagi hõredalt asustatud tagamaa. [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistse vabadusvõitluse]] järel [[1228]]. aastal on Hiiumaad nimetatud "tühjaks saareks" ([[ladina keel]]es ''insula deserta, que dicitur Dageida''). Keskajal jagati Hiiumaa [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade]], seejärel [[Liivi ordu]] ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vahel. Ordule kuulus saare idapoolne kolmandik, ülejäänut valitses piiskop.
 
Saare (ja piirkonna) ajalooline [[saksa keel|saksakeelne]] nimi on ''Dagö'' ([[ladina keel|ladina]] ''Dageida'') tuleneb [[rootsi keel]]est ja tähendas algselt arvatavasti päevasaart.
Ordu alade (haldus)keskus pani aluse hilisemale [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kirikukihelkonnale]] ja [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]ale. Piiskopkonna aladel tekkis [[Keina kihelkond]]. Hiljem eraldusid [[Reigi kihelkond|Reigi kirikukihelkond]] ([[1627]] Pühalepa kihelkonnast) ja [[Emmaste kihelkond|Emmaste kirikukihelkond]] ([[1866]] Keina kihelkonnast).
 
[[17. sajand|17.]]–[[20. sajand]]il kuulus praegune Hiiu maakonna ala halduslikult [[Läänemaa]] (Haapsalu kreisi) koosseisu. Maakonnakeskus Kärdla kujunes esmakordselt [[1564]]. aastal mainitud rannarootslaste külast, mis hakkas kiiresti kasvama pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse 1820.–1830. aastatel. [[Kärdla kalevivabrik]] põletati maha taganevate punaarmeelaste poolt [[1941]]. aastal ja selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai [[1938]]. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks.
 
[[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]] kui omaette maakond loodi [[1946]]. aastal, kui tema ala eraldati [[Läänemaa]]st. [[1950]]. aastal moodustati sellest omakorda [[Hiiumaa rajoon]], valdadest moodustati [[külanõukogu]]<nowiki/>d ja [[1. jaanuar]]ist [[1990]] '''Hiiumaa maakond''', mis 1991 nimetati ümber Hiiu maakonnaks, millest haldusreformi läbiviimisel on moodustunud Hiiumaa vald.
 
==Majandus==
{{Vaata|Hiiumaa majandus}}
[[Pilt:Rannapaargu-037.jpg|pisi|200px|vasakul|[[Kärdla]]s asuv Rannapaargu on üks paljudest saare söögikohtadest]]
[[Pilt:Ferry Hiiumaa 2011.jpg|pisi|200px|vasakul|[[Heltermaa sadam]]a abil hoitakse püsiühendust mandriga]]
Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend ja väike territoorium. Saare suurimaks ja olulisemaks majandusharuks on [[tööstus]], millest üle 65% moodustab plasti- ja koostetööstus. Teisteks olulisemateks majandusharudeks on [[ehitus]], [[kaubandus]], [[turism]] ja [[transport]]. Tänu oma merelisele asendile sõltub tooraine sisse- ja väljavedu täielikult mere- ja õhutranspordist. 2012. aastal moodustas Hiiumaa väliskaubandusest 60,8% [[eksport]] ja 39,2% [[import]].<ref name="f1nlt" /> Saare [[tööhõive|tööhõive määr]] oli 2012. aastal 54,6%<ref name="m9XGz" /> ja [[töötus|töötuse määr]] 11,8%. Keskmine brutopalk oli 760 eurot kuus.<ref name="2l5Kf" />
 
Tähtsaimaks tööstusharu aastatel 2002–2005 oli puidutööstus, mis tegeleb saarel puidu töötlemise ja puidust toodete valmistamisega. Suurimaks puidutöötlejaks saarel on [[Lauka saeveski]]. Alates 2006. aastast on [[plastitööstus]] kasvanud Hiiumaa suurimaks tööstusharuks. Saarel asub umbes 10 plastitööstusettevõtet, millest olulisim on Dagöplast. Hiiumaal on hästi arenenud toiduainetööstus. Saarel on kala- ja pagaritööstus ning kulinaaria. Suurim toiduaineettevõte on Hiiumaa Tarbjate Ühistu tütarettevõte HTÜ Tootmine. Lisaks valmistatakse saarel tekstiili- ja matallitooteid.
<ref name="maj" />
 
Suuruselt teine majandusharu on kaubandus ja teenindus.<ref name="maj" /> Kuni 2011. aastani oli ainsaks kaubandusketiks saarel [[Coop Eesti|Coop]] poodide võrgustik. [[Selver]]i tulekuga Hiiumaale suurenes sektoris konkurents ning paljud väikesed poed on raskustesse sattunud ja suletud.
 
Suvehooajal on enamus saare elanikke otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga. Aastas külastab Hiiumaad umbes 160 000 turisti,<ref name="gQb0q" /> keda on peaaegu 20 korda rohkem kui saare püsielanike. Turiste teenindavad saarel asuvad majutus- ja toitlustusettevõtted.
 
Hiiumaal tegeletakse ka kalanduse ja põllumajandusega. Esindatud on kalapüük ja -kasvatus ning taime- ja loomakasvatus. Suurim kalandusettevõte on [[AS Hiiu Kalur]]<ref name="maj" /> ja suurim põllumajandusettevõte Hiiumaa Agro OÜ.
 
Ehitussektoris on saarel esindatud üld- ja teedeehitus, eri-, elektri- ja maaparandustööd ning projekteerimine.
 
==Ajakirjandus==
Hiiumaal ilmus kaks maakonnalehte kuni aastani [[2004]], mil need ühinesid: [[Hiiu Leht]] liitis endaga [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]].
 
==Vaatamisväärsused==
 
===Kirikud ja kabelid===
 
[[Emmaste kirik|Emmaste Immanueli kirik]], [[Kassari kabel]], [[Käina kirik|Käina Martini kirik]], [[Kärdla Johannese kirik|Kärdla Ristija Johannese kirik]], [[Mänspe kirik|Mänspe kabel]], [[Paluküla kirik|Paluküla kabel]], [[Pühalepa kirik|Pühalepa Püha Laurentsiuse kirik]], [[Reigi kirik|Reigi Jeesuse kirik]], [[Puski õigeusu kirik|Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kirik Puskil]], [[Malvaste kabel|Malvaste Prohvet Eelija kabel]].
 
==Vaata ka==
*[[Hiiumaa]]
*[[Hiiumaa rajoon]]
*[[Läänemaa]]
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="lQqc3">2007.–2009. libisev keskmine</ref>
<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/ppe-hiiu-maakond Hiiu maakond]. Piirkondlik portaal. Statistikaamet.</ref>
<ref name="f1nlt">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=VK04&ti=KAUPADE+EKSPORT+JA+IMPORT+HALDUS%DCKSUSE+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/25Valiskaubandus/03Valiskaubandus_alates_2004/&lang=2 Statistikaamet] Kaupade eksport ja import haldusüksuse järgi. Kasutatud 28.09.2013.</ref>
<ref name="m9XGz">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT466&ti=15%2D74%2DAASTASTE+T%D6%D6J%D5US+OSALEMISE+M%C4%C4R+JA+T%D6%D6H%D5IVE+M%C4%C4R+SOO+JA+MAAKONNA+J%C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/12Tooturu_uldandmed/02Aastastatistika/&lang=2 Statistikaamet] 15-74-aastaste tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr soo ja maakonna järgi. Kasutatud 29.09.2013.</ref>
<ref name="2l5Kf">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Pa5321&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKUUPALK+MAAKONNA+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/&lang=2 Statistikaamet] Keskmine bruto- ja netopalk maakonna järgi. Kasutatud 29.09.2013.</ref>
<ref name="maj">[http://www.hiiumaa.ee/cfiles/documents/majandus/Hiiumaa+majandus+2011+2112.pdf Hiiumaa majandusülevaade 2011] Kasutatud 27.11.2013</ref>
<ref name="gQb0q">[http://www.hiiumaaturismiliit.ee/index.php?lang=et&pg=pages&id=42 Hiiumaa turismiliit] Kasutatud 27.11.2013</ref>
}}
 
==Välislingid==
{{Commonskat|Hiiu County}}
* [http://www.stat.ee/ppe-hiiu-maakond Hiiu maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
Anonüümne kasutaja