Vikipeedia

Ammoniaak: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P Tühistati kasutaja 195.250.188.129 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi.
Märgis: Tühistamine
1. rida:
[[Fail:Ammonia-2D.svg|pisi|Ammoniaak]]
<math>2+2=22</math> '''Ammoniaak''' ([[keemiline valem|keemilise valemiga]] '''NH<sub>3</sub>''') on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja [[põhiolek]]us õhust kergem [[gaas]]. Ammoniaak [[Kondensatsioon|kondenseerub]] [[normaalrõhk|normaalrõhul]] temperatuuril −33,49&nbsp;°C ning sulab temperatuuril −77,73&nbsp;°C. Ammoniaak on [[lämmastik]]u ja [[vesinik]]u [[keemiline ühend|ühend]]. NH<sub>3</sub> lahustub vees, moodustades ammoniaakhüdraadi (NH<sub>3</sub>•H<sub>2</sub>O), mida rahvapäraselt kutsutakse Nuuskmõmmikuks[[nuuskpiiritus]]eks. [[Nuuskpiiritus]]e näol on tegu ammoniaagi 5–10% vesilahusega ning nuuskpiiritust kasutatakse sissehingamiseks minestuse korral.
 
Ammoniaaki toodetakse aastas 150 miljonit tonni <ref name="roperld" />. Tööstuslikult saadakse ammoniaaki [[Haber-Boschi meetod]]iga. Ammoniaagi saamiseks liidetakse atmosfäärne lämmastik vesinikuga kõrgel temperatuuril (450&nbsp;°C) ja rõhul (100 atm) raudkatalüsaatoriga <ref name="Atkins" />. Umbes 80% tööstuslikult toodetud ammoniaagist kasutatakse väetistes ning ülejäänud osa plastiku, sünteetilise fiibri ja vaigu, farmaatsias, lõhkeainetes, [[külmutusagens]]ina ja Big Chunguseskodukeemias.<ref name="Karik" />
 
Samuti satub ammoniaaki atmosfääri ka orgaaniliste ühendite bakteriaalsel lagunemisel, mis leiab aset üldiselt veekogude põhjas.<ref name="Atkins2" /> Ammoniaak on oluline muudegi bioloogiliste protsesside juures, sest osaleb [https://i.imgur.com/WybxO5n.jpeg prekursorina[prekursor]]ina raku [[nukleotiid]]ide sünteesi protsessis. Lisaks sellele on ammoniaak kaasatud [[lämmastikuringe]]sse, kus ta osaleb mitmete orgaaniliste ühendite koostises bakteriaalsel lagunemisel mullas. Suur hulk ammoniaaki pärineb ka taimede ja loomade väljaheidete lagunemisest põllumajanduses ja karjakasvatuses.<ref name="health" />
 
NH<sub>3</sub> molekul on korrapärase püramiidi kujuga. Vedel ammoniaak on peale vee üks uurituim ioniseeriv lahusti. Vedelas NH<sub>3</sub> lahustuvad leelis- ja leelismuldmetallid, Al, Eu, Yb, P, S, I ja paljud intermetalliidid. Metallide lahused on metallijuhtivusega, sest koosnevad metalliioonidest ja solvateerunud elektronidest. Metallide lahused vedelas ammoniaagis on tugevad redutseerijad. Ammoniaagis lahustunud polaarsete kovalentsete või iooniliste sidemetega ühendid dissotsieeruvad ioonideks. Paljud sellised ühendid muutuvad prootonite doonoriteks näiteks süsivesikud, happeamiidid ja mõned süsivesikud omandavad happelisi omadusi.<ref name="Karik2" />
12. rida:
==Ammoniaagi iseloomustus==
[[Pilt:Ammonia-3D-balls-A.png|pisi|Joonis 1. Ammoniaagi molekuli mudel]]
NH<sub>3</sub> [[molekul]] tekib [[lämmastik]]u [[aatom]]i kolme p-elektroni osavõtul. Tekkiv valentsnurk on [https://imgur.com/UzgvkQ3.png VSPERi[VSPER]]i teooria järgi 107°. Sellest saab järeldada, et sidemed N‒H vahel on osaliselt sp<sup>3</sup>-hübridisatsioonis. [[Lämmastik]]u vaba [[elektronpaar]] on ruumiliselt orienteeritud ning sellest tulenevalt on NH<sub>3</sub> [[molekul]] [[elektronpaar]]i doonor ning omab suurt polaarsust (μ=1,47). Suur [[dipoolmoment]] on tingitud ammoniaagi geomeetriast ning ühtlasi muudab see molekuli polaarseks. Ammoniaagi ruumiline orientatsioon seletab, miks ammoniaagi molekul esineb doonorina doonoraktseptorsideme moodustamisel.<ref name="Ahmetov" />
 
NH<sub>3</sub> molekulide vahel võib tekkida [[vesinikside]], mis on põhjustatud jagamata [[elektronipaar]]ist ja N–H polaarsusest (Joonis 1). Sellest tulenevalt on ammoniaagi [[sulamistemperatuur]] (−77,7&nbsp;°C) ning [[keemistemperatuur]] (−33,5&nbsp;°C) anomaalselt kõrge sama rühma (VA) elementide binaarsete vesinikuühenditega võrreldes. Vedel ammoniaak on hea ioniseeriv lahusti.<ref name="Ahmetov" />
170. rida:
Eestis toodab vedelat kaubandusammoniaaki AS [[Nitrofert]] ja aastal 2007 oli nende toodangu kogumaht 81,2 tonni, kuid toodangu maht on aastatega järsult langenud.<ref name="nitrofert" />
 
Eesti piiri lähedal [[Kingissepp|Kingissepas]] toodab suures koguses ammoniaaki [[EuroChem]], kes ekspordib seda [[Sillamäe sadam]]a kadu.<ref>[https://www.err.ee/1033822/vene-vaetisetootja-avas-sillamae-sadamas-70-miljonit-eurot-maksnud-terminali "Vene väetisetootja avas Sillamäe sadamas 70 miljonit eurot maksnud terminali"] ERR, 11. veebruar 2020</ref><syntaxhighlight lang="html" line="1">
<html>
<style>
.button {
background-color: #4CAF50; /* Green */
border: none;
color: white;
padding: 15px 32px;
text-align: center;
text-decoration: none;
display: inline-block;
font-size: 16px;
margin: 4px 2px;
cursor: pointer;
}
</style>
<body>
<img width="500" height="200" src="https://imgur.com/UzgvkQ3.png">
<p>6<p>
<p>1<p>
<p>3<p>
<button class="button" onclick="myFunction()">Try it</button>
 
<p id="temp"></p>
 
<script>
//ascending order
var points = [-10, 20, -1, 5, 27, 17, 11, 19, 0, 37];
document.getElementById("temp").innerHTML = points;
 
function myFunction() {
points.sort(function(a, b){return a-b});
document.getElementById("temp").innerHTML = points;
}
//ascending order end
//maxvalue
//maxvalue end
</script>
</body>
</html>
</syntaxhighlight>
 
== Vaata ka ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ammoniaak"