Nurmuiža vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
64. rida:
 
==Ehitus==
Enam-vähem tänaseni säilinud mahus meenutab põhiplaan (u. 40,5*2526,6 m) Liivi ordu väikseid nelinurkseid maantee-laagerkastelle, milles XVI sajandi lõpuks valmisehitatud kujul olid kõik küljed kahekorruseliste hoonetiibadega kaetud<ref>https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Burgenlexikon für Alt-Livland, Teil II, Die Steinburgen des Mittelalters, Karl von Löwis of Menar, Riga 1922, lk. 88</ref>, jättes kastelli keskele kitsa siseõue (u. 54,6*2016 m), millesse pääses läbi kirdeküljel asetseva kangialuse. Linnuse peahoone asetseb nurkadega põhiilmakaarte suundades kerge nihkega vastupäeva. Kastellil on paksud1 müüridm paksused nii välis-, kui ka hoovipoolsed seinad ja selle loodetiiva lõunaosa esimesel korrusel paikneb gooti võlviga väike saalruum mõõtmetega 7,4*8,5 m<ref>http://www.castle.lv/latvija/nurmuiza.html Замок Нурмуйжа (Нурмхузен - Nurmhusen)</ref>, mis arvatakse olevat kasutusel olnud kabelina. Linnusest 60 m ida suunas, allamäge veskitiigi poole paikneb umbes samast ajastust pärinev väravatorn, mille olemasolu viitab suletud eeslinnuse alale. Väravatornil on paksud müürid, selle sissesõitu katab ristvõlv ning huvitava ehituselemendina viib kangi alt uks müürisise kivist keerdtrepini, kustkaudu pääseb teisel korrusel asuvasse väravapealsesse kaitsemeeskonna ruumi.
 
Nurmuiža jõeorg ja veskitiigid piirasid mõisa-ala idast ja kirdest; mingit vallikraavide süsteemi siiski teada ei ole, kuid väike tiik jääb ka peahoone lääneküljele.