Nurmuiža vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Veebilink wikipediale |
Resümee puudub |
||
21. rida:
==Ajalugu==
[[1290]], 9. mail Riias koostatud üriku järgi loovutas Kuramaa piiskop [[Edmund von Werth]] ordumeister [[Halt]]ile [[Embute
[[1384]]. aastat pakub linnuse asutamise ajaks baltisaksa ajaloolane J. G. Arndt, kelle määrangutes aga ei saa küll alati kindel olla. Võimalik, et siis asutati sinna näiteks Nurme mõis, kui majandusüksus. Hilisemal ajal on Nurmest (Nurmuižast) rääkides kindlustust-mõisat defineeritud just pigem majandusliku tugipunktina sealses põllumajanduspiirkonnas, mitte kui sõjalis-strateegilist üksust.
[[1387]] läänistas ordumeister [[Robin von Eltz]] Talsi piirkonnas Nurme maadest 4 haakenit maad rüütel Herman Rummelile<ref>https://www.instagram.com/p/BKS6TwegFYo/ Talsu rajona baznīcas un muižas, Talsu rajona tūrisma informācijas centrs, 2004, lk. 357-358</ref>.
33. rida:
Mõis ise kuulus [[Liivi sõda|Liivi sõjani]] [[Kandava foogt]]ide valitsemise alla. [[1561]] andis Liivi ordu viimane meister ja tulevane esimene [[Kuramaa hertsog]] [[Gotthard Kettler]] Nurme mõisa teenete eest ordurüütel Kristofer Herdele<ref>https://www.instagram.com/p/BKS6TwegFYo/ Talsu rajona baznīcas un muižas, Talsu rajona tūrisma informācijas centrs, 2004, lk. 357-358</ref>.
[[1566]], 18. jaanuaril müüs Herde mõisa Okte ja Škede mõisate omanikule [[Jürgen III Marcusson von Fircks]]ile<ref>https://www.geni.com/people/J%C3%BCrgen-III-von-Fircks/6000000012471615739 GENi, Fircks</ref> (Georg von Fircks), kes oli orduajal Kuldiga hauptmann ja hiljem esimese Kuramaa hertsogi Kettleri nõunik. Firckside kätte jäi valdus kuni Läti Vabariigi aegadeni XX sajandil.
[[File:Nurmuiža (Nurme) vasallilinnus 1.jpg|thumb|Nurmuiža (Nurme). Vaade kunagisele vasallilinnusekompleksile lääneloodest]]
[[1594]] ehitasid Fircksid 800 m vasallilinnusest lääne poole sihvaka torniga Nurme luteri kiriku, kuhu maeti nii mõisnik Georg, kui ka üks tema abikaasa Anna (Georgil oli kokku 3 naist - Elisabeth ja 2 Annat).
[[1598]] aasta testamendis on juttu uuest kivist müüridega lossist ja mõisamajandist, mille ehitus olevat läinud omanikele kalliks maksma. Jürgen Georg ise suri [[1600]]. aastal.
XVII sajandil ehitati vasallilinnust ümber. Fircksid olid võimas dünastia, hertsog Jacobi ajal oli üks neist Prantsuse kuninga õukonnas ka Kuramaa saadikuks.
[[1827]], markii Paulucci albumis on pilt ka Nurme mõisast, millele on vaade ida suunast üle veskitiigi. On näha vana tüüpi katusega väravatorn mõisahäärberi ees ja mõisa kagutiival olevat madalat katust<ref>https://lv.wikipedia.org/wiki/Att%C4%93ls:Nurmui%C5%BEas_pils_1827.jpg Nurme loss 1827</ref>, mis võib ka tähendada seda, et tiib oli tollal palju kitsam ja siseõu laiem.
[[1830]]. aastate lõpus ehitati lossi veelkord ümber. Peahoone edelanurka, väljaulatuva hoonetiiva otsa peale püstitati mitmekorruseline dekoratiivne torn. [[1880]]. aastatel tehti veelkord ümberehitusi.
[[1905]]. aasta mässusündmustest ja põletamisest jäi Nurme puutumata, kuna mõisnik Ernst Heinrich Otto von Fircks oli ümbruskonna talumeeste seas lugupeetud mees, sest ehitas kohalikele lastele Nurmuižasse kihelkonnakooli.
[[1909]]-[[1912]] tehti lossis uuesti põhjalikke renoveerimisi ja ümberehitusi arhitekt [[Wilhelm Bokslaff]]i projekti järgi, kes püüdis taastada lossi algsemat ajaloolist ilmet. Edelanurga torn lõhuti uuesti maha.
Nõukogude okupatsiooni ajal oli peahoones Läti NSV Laidze kolhoosi kontor. [[2004]] aastal müüdi kogu mõisakompleks Oļegs Fiļsile ja tema firmale SIA "Nurmuižas pils", mis asus kogu mõisakompleksi renoveerima.
[[File:Nurmuiža (Palace Nurmuiza) - Uldis Osis - Panoramio.jpg|thumb|Nurmuiža, vaade mõisa peahoonele lõunakagust juulis 2007 a. Huvipakkuvad on väikesed laskepilutaolised keldriaknad.]]
==Ehitus==
Enam-vähem tänaseni säilinud mahus meenutab põhiplaan (u. 40*25 m) Liivi ordu väikseid nelinurkseid maantee-laagerkastelle, milles XVI sajandi lõpuks valmisehitatud kujul olid kõik küljed kahekorruseliste hoonetiibadega kaetud<ref>https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Burgenlexikon für Alt-Livland, Teil II, Die Steinburgen des Mittelalters, Karl von Löwis of Menar, Riga 1922, lk. 88</ref>, jättes kastelli keskele kitsa siseõue (u. 5*20 m), millesse pääses läbi kirdeküljel asetseva kangialuse. Linnuse peahoone asetseb nurkadega põhiilmakaarte suundades kerge nihkega vastupäeva. Kastellil on paksud müürid ja selle loodetiiva
==Seisukord tänapäeval==
| |||