Pindpinevus: erinevus redaktsioonide vahel

Pindpinevusteguri [[mõõtühik]] [[SI]]-süsteemis on [[njuuton meetri kohta]], mille tähis on <math>\frac{N}{m}</math>. Njuuton meetri kohta võrdub [[pindpinevusjõud|pindpinevusjõuga]], mille tekitab [[vedelik]]u vaba pinna 1 [[Meeter|meetri]] [[pikkus]]ele [[piirjoon]]ele pinna [[puutuja]] sihis mõjuv [[jõud]] 1 [[njuuton]]. SamaväärnePõhiühikutes mõõtühikavaldub onantud mõõtühik [[kilogramm sekundi ruudu kohta]] (kg/s²).

[[Pilt:Lennard jones liquid.png|pisi|[[LennardiLennard-Jonesi potentsiaal|Lennard-Jonesi potentsiaali]]i sõltuvus kaugusest ''r''. Skemaatiline esitus]]

Ettekujutus puuduvatest vedelikumolekulidest pinna kõrval viib intuitiivselt oletusele, et pindpinevusjõud mõjub vedeliku pinna suhtes vertikaalselt. Ent see ei ole kooskõlas [[pindpinevustegur]]i mehaanilise definitsiooniga. Et mehaanilist definitsiooni termodünaamilisega kooskõlla viia, tuleb võtta arvesse, et [[vedelik]]u sees mõjuvad [[molekul]]ile nii [[tõmbejõud]] kui ka [[tõukejõud]]. Kui tahkises mõjuvad lokaalselt kas tõmbe- või tõukejõud, sest osakesed paiknevad kindlatel kohtadel, siis vedelikus on molekulid liikuvad. Vedeliku molekulide vahelised kaugused saavad muutuda ning seetõttu saavad vedelikuosakesele mõjuda tõuke- ja ka tõmbejõud. Seda asjaolu saab näitlikustada [[LennardiLennard-Jonesi potentsiaal|Lennard-Jonesi potentsiaaliga]]iga. See kirjeldab üldiselt kahe neutraalse osakese vahelist potentsiaali sõltuvuses nende [[kaugus]]est. Kui osakesed puutuvad kokku väikestel kaugustel, siis nad tõukuvad, suurematel kaugustel nad aga tõmbuvad.

Ka peaaegu kõigi vedelike tilgad võtavad pindpinevuse tõttu ligikaudu kerakuju, kui neile ei mõju muud [[jõud]], sealhulgas [[gravitatsioonijõud]], näiteks [[kosmos]]es. Kerakuju minimeerib pinnakihi "seinapinget" [[Youngi-Laplace'i võrrandrõhk]], mida modelleerib [[Young'i-Laplace'i järgivõrrand]]. Kui tilk ei ole kerakujuline, siis mõjub paralleelselt tinga pinnaga pindpinevusjõud, mis tasandab kõrvalekalded.

Kui tilgale mõjub teisi jõude, siis võib selle kuju kerakujust hälbida, näiteks üle 1&nbsp;mm läbimõõduga [[vihmatilkTilk|vihmatilga]] puhul ja tilkade puhul tahkise pinnal kus mõjub ka [[adhesioon]]. Tilga kuju hälbib kerakujust ja tilk märgab tahkise pinda seda enam, mida suurem on tahkise ja vedeliku vaheline adhesioon.

Pindpinevuse teooriasse on väärtusliku panuse andnud [[Thomas Young]] 1805, [[Pierre-Simon Laplace]] 1806, [[Siméon Denis Poisson]] 1830 ([[YoungiYoung'i-Laplace'i võrrand]], [[Youngi võrrand]]) ning [[Joseph Plateau]] 1842–1868.