Nurmuiža vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Nurmuiža vasallilinnus''' (saksa ''Nurmhusen'', ladina ''Normis'', eesti ja liivi ''Nurme'') oli [[Liivi ordu]] maadel asunud kindlustatud mõisahoone, mis tänapäval asub [[Läti]]s, [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene vallas]], Lauciene asula idaservas, 10 km kaugusel Talsist idas, Talsi-Sloka (Jurmala) maantee P128 ääres<ref>https://balticmaps.eu/lv/c___2533793.84-7806720.25-9/f___p-Riub+vVau5/fmob___p-2533756.29,7806663.90/bl___cl Läti kaart</ref>.
 
==Nimekujud==
16. rida:
 
==Asukoht ja paiknemine==
Linnus asetseb 90-100 m absoluutkõrgusega voore-laadse pinnamoodustise idaserva künkal u. 80 m üle merepinna. Linnus paikneb selle künka kaguservas, mis madaldub üle 10 meetri ida poolt läbivoolava Nurmuiža oja veskipaistiikide suunas. Seal lähedal on mitmeid allikaid, millest saab alguse Nurmuiža oja, mis Engure laguunijärve ja Liivi lahe poole edasi voolates kannab mitmeid nimesid (Pļavupe, Jādekša, Dzedrupe). Lähim veskitiik jääb 120 m mõisahäärberist kirdesse<ref>https://balticmaps.eu/lv/c___2533793.84-7806720.25-16/f___p-Riub+vVau5/fmob___p-2533756.11,7806662.99/bl___cl Nurme kaart</ref>.
 
==Ajalugu==
[[1290]], 9. mail Riias koostatud üriku järgi loovutas Kuramaa piiskop [[Edmund von Werth]] ordumeister [[Halt]]ile Embute linnuse ja lisaks 2/3 oma Kuramaal asuvate lauamõisate sissetulekutest selle linnuse ülalpidamiseks oma äraolekuajal. Lisaks, kuna ordu pidi linnust edasi ehitama ja tugevdama, sai viimane tagatiseks ka 90 haakenit piiskopi maad Nurmuižas (Nurmhusen, ''Normes'')<ref>https://books.google.ee/books?id=ghmnrBjDgeEC&pg=PA145&lpg=PA145&dq=Schloss+Nurmhusen&source=bl&ots=UPMO7Sc5Eo&sig=ACfU3U173DCVAruM0EdBLxMnvOPr36uzOw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiO7MbSn9LnAhXNwqYKHaavCCY4FBDoATAAegQIBxAB#v=onepage&q=Schloss%20Nurmhusen&f=false Mitteilungen aus der livlädischen geschichte, II Band, I Heft, Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga, Riga-Leipzig 1840, lk. 145</ref>. Werth ise viibis veel aasta Kuramaal, asutas Piltenes toomkapiitli ja lahkus siis jäädavalt Liivimaalt Saksa ordule kuuluvasse [[Alden Biesen]]i linnuskloostrisse, kus ta ka [[1292]] aasta detsembris suri. On küll ka võimalus, et baltisaksa ajaloouurijad on siin kaks kohta omavahel segi ajanud, sest veel vähemalt XIII sajandil oli suurem Nurme nimeline küla ka kusagil Venta jõe alamjooksul (28. detsember 1230 ''Normis''), selle mõlemal kaldal (4. aprill 1253 ''Norme ab utraque parte fluvii Windae...'')<ref>UB I, nr. 248</ref>, Nurmuižast ligi 70 km läänes.
 
[[1384]]. aastat pakub linnuse asutamise ajaks baltisaksa ajaloolane J. G. Arndt, kelle määrangutes ei saa küll alati kindel olla. Võimalik, et siis asutati sinna näiteks Nurme mõis, kui majandusüksus. Hilisemal ajal on Nurmest (Nurmuižast) rääkides kindlustust-mõisat defineeritud just pigem majandusliku tugipunktina sealses põllumajanduspiirkonnas, mitte kui sõjalis-strateegilist üksust.