Friedebert Tuglas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 87.119.182.176 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi.
Märgis: Tühistamine
P "Tunnustus" on ainsuslik sõna.
45. rida:
Tuglas oli Suitsu kõrval [[Noor-Eesti]] hing algusest lõpuni (1905–1915). Ta oli rühmituse väljapaistvaim proosaautor ja mõjukaim kriitik. Kuid juba sellal ilmnes ka, et ta on erakordselt sobiv kirjanduselu võtmeisikuks. Ta koostas, toimetas ja kirjastas rühmituse väljaandeid. Avastas, toetas ja publitseeris talente, nagu [[Juhan Liiv]], [[Jaan Oks]], [[Hendrik Adamson]] ja [[Marie Heiberg]], keda laiem üldsus ei tundnud või oli unustanud. Hoidis sidet kodumaal elavate või võõrsil rändavate kaasautoritega. See oli lõppematu hulk tööd. Aga Tuglas oli väsimatu ja ülimalt korrektne.
 
Naasnud 1917. aastal maapaost, asus Tuglas organiseerima [[Siuru]] rühmitust – tema algkavatusesialgne kavatsus oli koondada kõik tegevkirjanikud, toimetas Siuru albumeid, ajakirju Odamees, Tarapita ja [[Ilo (ajakiri)|Ilo]]. Nende kõigi eluiga jäi (peamiselt rahaliste raskuste tõttu) lühikeseks. Eesti Vabariigi algusaastail tegutses Tuglas kunstile senisest stabiilsemate tingimuste loomise nimel. Ta valiti 1922. aastal asutatud Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. Tänu tema järelejätmatusele hakkas 1923. aastal ilmuma ajakiri [[Looming (ajakiri)|Looming]], sealjuures riigieelarvest doteeritavana. Esimese toimetajana kujundas ta ka Loomingu profiili. Töömahukas oli Tuglase osa kapitaalsete teatmeteoste koostamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929–1940) koondas ta selle ümber haritlasi paljudelt eri aladelt.
 
Erakordselt tugev ja pikaaegne oli Tuglase kui kirjanduse hindaja mõju. 1950. aastate alguses stalinistlikus kultuurigenotsiidis eemaldati ta avalikust elust ja keelustati tema teosed, mis oli küll ränk ülekohus, ent pikendas lõppkokkuvõttes tema kontseptsioonide valitsusaega. Tuglase normid ja kriteeriumid olid mõistlikud, nende taastamisega võitis kirjanduselu palju. 1960. aastaist peale teisenes kirjandus radikaalselt ega mahtunud enam tema esteetika raamidesse. Mõistagi polnud Tuglase süü, et osa literaatidest neisse raamidesse tardus.
57. rida:
[[Ilukirjandus]]es jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:
 
*1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Kirjandusse tuleb ta realistlike jutustuste ja [[novell]]idega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste [[luuletus]]te ja [[proosa]]paladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" I–II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913).
 
*1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "[[Felix Ormusson]]" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925).
 
*1925–1971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "[[Väike Illimar]]" (1937), mis kujutab lapse silme läbi mõisaelu ja -inimesi.
 
Ta viljeles ka kirjanduse lühižanre (esseede ja marginaalide kogumik "Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult muu seas [[soome keel]]est.
69. rida:
Tuglas avaldas monograafiaid [[Juhan Liiv]]ist ("Juhan Liiv", 1914, 1928), [[A. H. Tammsaare]]st ("A. H. Tammsaare", 1928) ja [[Mait Metsanurk|Mait Metsanurgast]], uurimusi ("Eduard Vilde ja Ernst Peterson", 1909; "Kirjanduslik stiil", 1912; "Ado Grenzsteini lahkumine", 1927; "Eesti Kirjameeste Selts", 1932; "Lühike Eesti kirjanduslugu", 1934) ning kirjanduskriitikat. Kriitiliste tööde paremik avaldati aastatel väljaannetes "Kriitika" I–VIII (1935–1936).
 
== TunnustusedTunnustus ==
* [[1946]] – [[Eesti NSV rahvakirjanik]] [[1946]]
 
== Artiklid ==
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=346 "Tarapita!"], [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] nr 1 [[1921]]–[[1922]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=512 Oskar Rootsman.], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr 1 [[1924]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=613 Kaheksa aastat Juhan Liivi elust.], Looming nr 4, 5 [[1927]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=74 Eesti novellikirjandus 1930.], [[Eesti Kirjandus]] nr 2 [[1931]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=698 Anna Haava lasteluulest.], [[Anna Haava, Miina Hermann, Aino Tamm. 70 a. sünnipäevaks]] [[1934]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=9 Eesti romaan 1934], Eesti Kirjandus nr 3 [[1935]]