Horvaatia iseseisvussõda: erinevus redaktsioonide vahel

}}

 

 

Esialgu puhkes sõjategevus Horvaatia politseijõudude ja [[Horvaatia Sotsialistlik Vabariik|Horvaatia Sotsialistlikus Vabariigis]] elanud serblaste vahel. Kui [[Jugoslaavia Rahvaarmee]] sattus üha tugevneva serblaste mõju alla, hakkasid mitmed selle üksused toetama Horvaatias võitlevaid serblasi.<ref name="nytimes1" /> Horvaatia soovis rajada iseseisva, [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaaviast]] sõltumatu riigi, samal ajal kui sealsed serblased toetasid [[Serbia]]t ja olid vastu ühisriigist eraldumisele.<ref name="ess" /> Serblased haarasid enda kätte serblaste enamuse või märkimisväärse vähemusega asustatud alad Horvaatias. Nende peamine eesmärk oli jääda samasse riiki ülejäänud serblastega, mida [[horvaadid]] ja [[bosniakid|bosnialased]] käsitlesid püüdlusena moodustada Suur-Serbiat.<ref name="nytimes2" /> 2007. aastal leidis [[Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal]] (ICTY) ühte Horvaatia serblaste liidritest [[Milan Martić]]it süüdi mõistes, et ta püüdis koos [[Slobodan Milošević]]iga luua ühendatud Serbia riiki.<ref name="icty1" /> 2011. aastal leidis ICTY, et Horvaatia kindralid [[Ante Gotovina]] ja [[Mladen Markač]] kuulusid Horvaatia kriminaalsesse sõjalis-poliitilisse juhtgruppi, mille eesmärk oli [[Krajina]] serblased 1995. aasta augustis Horvaatiast välja ajada ning asustada ala horvaatidest põgenikega.<ref name="icty2" />

Augustis 1991 koosnes Horvaatia armee vähem kui 20 [[brigaad]]ist. Pärast oktoobris toimunud üldmobilisatsiooni kasvas sõjavägi 60 brigaadile ning lisaks veel tegutses 37 iseseisvat [[pataljon]]i. Samuti osales aastatel 1991–1992 Horvaatia poolel sõjas 456 välismaalast kokku 35 riigist, neist suurem osa olid britid (139), prantslased (89) ja sakslased (55).<ref name="dezJg" /> JNA kasarmute hõivamine 1991. aasta septembrist kuni detsembrini leevendas kuigivõrd varustuse puudust ning andis Horvaatia armee käsutusse suurema osa relvastusest, mille JNA oli konfiskeerinud [[Horvaatia Territoriaalkaitse]] ladudest 1990. aastal.

 

 

==Sõja käik==