Redaktsioon: 14. august 2017, kell 13:23 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. veebruar 2020, kell 20:24 redigeeri eemalda Teomees (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5183 muudatust Täiend. Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Rist mustahamba tammel.JPG\|pisi\|Rist [[Mustahamba tamm]]el]] '''Ristipuu''' on [[eesti rahvausund]]is suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud [[rist]]. Komme on olnud tavapärane eelkõige [[Lõuna-Eesti]]s, kus see on paiguti tuntud tänapäevalgi<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 256</ref>. Tihti, kuid mitte alati on ristipuu [[harilik mänd\|mänd]] ([[ristimänd]], [[võru keel]]es ''ristipetäi'' ehk ''ristipettäi''). Puude tukka, milles on hulk ristipuid, võidakse nimetada '''ristimetsaks''' (võru keeles ''ristimõts''). 8. rida: [[Saaremaa]] lääneosas on vahel risti asemel lõigatud puu koorde ka lahkunu [[peremärk]]. ==Ajaloost== Andmeid ristipuude kohta on Eestis juba [[17. sajand]]ist. Samalaadseid teateid on ka [[Läti]] alade ja [[Soome]] idaosa kohta. Rist lõigati puusse enamasti teel surnuaiale, harvemini tagasiteel. Seejuures rüübati lonks [[viin]]a. Mälestusohvrina riputati ristipuude külge ka värvilisi lõngu ja paelu. Usuti, et ristipuu takistab surnu koduskäimist. [[Setud]] panid ristipuu alla kõdunema [[lautsi]]<nowiki></nowiki>lauad (surnulava lauad), surnuõled ning surnu pesemiseks kasutatud viha. Mõnikord põletati need tseremoniaalselt<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. ==Ristipuid== [[Iia ristimänd]] 16. rida ⟶ 21. rida: [[Põlispuu]] * [[Pühapuu]] == Viited == {{Viited\|allikad= }} ==Kirjandust==

Ristipuu: erinevus redaktsioonide vahel