Parempopulism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
'''Parempopulismiks''' nimetatakse mitmesuguseid Euroopa [[parempoolsus|parempoolseid]] [[poliitiline vool|poliitilisi voole]], mille esindajad tunnistavad [[demokraatia]]t ning kellele on tüüpiline [[immigrant]]ide, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja etableerunud [[partei]]de [[populism|populistlik]] vastustamine. Tüüpilised jooned on ka [[meritokraatia|meritokraatliku]] ühiskonnakorra nõudmine, kristliku [[õhtumaa]] ja [[rahvuskultuur]]i rõhutamine, millega sageli kaasnevad ''[[law and order]]''-poliitika nõudmine rahvusele kahjulikuks või ohtlikuks peetavate inimeste ning liiga liberaalseks ja paindumatuks peetavate olemasolevate riigistruktuuride ja otsustamisprotseduuride vastu.
 
Parempopulistlikud liikumised ja parteid on tekkinud Lääne-Euroopas alates 1970ndate1970. aastate lõpust ning on 1990ndatel1990. aastatel kanda kinnitanud ka Ida-Euroopa riikides.
 
Parempopulistid väidavad, et nad esindavad "[[vaikiv enamus|vaikivat enamust]]", kelle huve etableerunud parteid ignoreeriksid, eelistades immigrantide ja rahvusvähemuste huve. Nii on parempopulism suunatud ühiskonna vähemuste ja [[poliitiline klass|poliitilise klassi]] vastu, pidades viimast korrumpeerunuks, võimuahneks ja rahvast kaugeks. Nad eeldavad, et on olemas tõeline rahva tahe, mis tuleb lihtsalt ilmsiks tuua.<ref>[[Karin Priester]]. Populismus als Protestbewegung. – [[Alexander Häusler]] (toim): ''Rechtspopulismus als „Bürgerbewegung“. Kampagnen gegen Islam und Moscheebau und kommunale Gegenstrategien'', Wiesbaden 2008, lk 19–36, siin lk 30.</ref>