Vikipeedia

Maria teater: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Helekal (arutelu | kaastöö)
604 muudatust
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Spb 06-2012 MariinskyTheatre.jpg|pisi|Maria teater]]
[[Pilt:Mariinsky theatre, Saint-Petersberg, scene.JPG|pisi|Maria teatri suur saal]]
'''Maria teater''' ([[vene keel]]es Мариинский театр, mille järgi teatrit rahvusvaheliselt tuntakseka '''Mariinski teatri nime allteater''') on [[Peterburi]]s asuv [[Venemaa]] juhtiv ooperi- ja balletiteater. ÜksSee on üks [[vene kultuur]]i sümboleid.
 
Nime valikul oli määravaks Peterburi 19. sajandi kultuurijuhtide ja vaimuinimeste lugupidamine keiser [[Aleksandr II]] abikaasa [[Maria Aleksejevna]] vastu. Teater kandis Maria nime kuni 1919. aastani, mil [[bolševikud]] võtsid kasutusele lohiseva nime Riiklik Ooperi- ja Balletiteater (vene k Государственный театр оперы и балета, ''Gosudarstvennõi teatr operõ i baleta''). Aastatel 1935–1992 kandis teater bolševistliku poliitiku [[Sergei Kirov]]i nime (vene keelesk Ленинградский ордена Ленина и ордена Октябрьской Революции академический театр оперы и балета имени С. М. Кирова). Nõukogude võimu aastatel oli NSV Liidu juhtkonna survel sunnitud oma juhtpositsiooni loovutama pealinna [[Moskva]] [[Suur Teater|Suurele Teatrile]].
 
Nõukogude võimu aastatel oli NSV Liidu juhtkonna survel teater sunnitud oma juhtpositsiooni loovutama pealinna [[Moskva]] [[Suur Teater|Suurele Teatrile]].
Teatri ajalugu algab [[1783]]. aastast, mil tema eelkäijana avati Peterburi Teatri väljakul Suur Kiviteater (Bolšoi Kamennõi teatr). Keisrinna [[Katariina II]] määras 12. juulil 1783 oma [[ukaas]]iga teatri kohustuseks tuua aastas välja 1–2 uut tõsist ja kaks koomilist, valdavalt itaalia heliloojate ooperit. Katariina II kutsel töötas aastatel 1776–1782 teatris 3000-rublase aastapalgaga kapellmeistrina tolle aja parimaid itaalia heliloojaid [[Giovanni Paisiello]], kes komponeeris seal oma populaarseima oopuse "Il barbiere di Siviglia" ("[[Sevilla habemeajaja]]"). Bolšoi Kamennõi teater rekonstrueeriti 1836. aastal Itaalia päritolu arhitekti [[Alberto Cavos]]e järgi ning avati [[Mihhail Glinka]] selleks puhuks valminud ooperiga "Zižn za tsarja" ("[[Elu tsaari eest]]"). Sama ooperiga avati 2. oktoobril 1860 taas Cavose projekti järgi valminud tolle aja Euroopa suursuguseim teatrimaja (1780 kohta), mis ehitati Teatri Väljakule mahapõlenud hobutsirkuse kohale. ▼
 
▲Teatri ajalugu algab [[1783]]. aastast, mil tema eelkäijana avati Peterburi Teatri väljakul Suur Kiviteater (vene k Большой Каменный театр, ''Bolšoi Kamennõi teatr''). Keisrinna [[Katariina II]] määras 12. juulil 1783 oma [[ukaas]]iga teatri kohustuseks tuua aastas välja 1–2 uut tõsist ja kaks koomilist, valdavalt itaalia heliloojate ooperit. Katariina II kutsel töötas aastatel 1776–1782 teatris 3000-rublase aastapalgaga kapellmeistrina tolle aja parimaid itaalia heliloojaid [[Giovanni Paisiello]], kes komponeeris seal oma populaarseima oopuse "Il barbiere di Siviglia" ("[[Sevilla habemeajaja]]"). BolšoiSuur Kamennõi teaterKiviteater rekonstrueeriti 1836. aastal Itaaliaitaalia päritolu arhitekti [[Alberto Cavos]]e järgi ning avati [[Mihhail Glinka]] selleks puhuks valminud ooperiga "Zižn za tsarja" ("[[Elu tsaari eest]]"). Sama ooperiga avati 2. oktoobril 1860 taas Cavose projekti järgi valminud tolle aja Euroopa suursuguseim teatrimaja (1780 kohta), mis ehitati Teatri Väljakule mahapõlenud hobutsirkuse kohale.
Aastatel 1863–1913 kujundas teatri kunstilist nägu värvikas tšehhi päritolu dirigent ja helilooja [[Eduard Nápravník]]. Tema teeneks on, et paljud vene heliloojad kirjutasid spetsiaalselt selle teatri jaoks oopereid, millest kujunesid vene ooperiloomingu tippteosed. 1909–1018 oli teatri pealavastajaks [[Vsevolod Meierhold]], kes jätkas küll [[Richard Wagner|Wagneri]] teoste lavastamise traditsiooni, kuid pani selle kõrval suurt rõhku ka vene klassikalistele teostele ning [[Richard Strauss]]i loomingu tutvustamisele. Nõukogude perioodil tegutsesid kunstiliste või muusikaliste juhtidena [[Aleksandr Gauk]] (1920–1025), [[Vladimir Dranišnikov]] (1925–1036), [[Daniil Pohitonov]] (1936–1054), [[Boris Haikin]] (1954–1978) ja [[Juri Temirkanov]] (1978–1988). Alates 1977. aastast on teatriga seotud [[Valeri Gergijev]], kes oli 1988–1996 ooperitrupi kunstiline juht ja peadirigent ning alates 1996. aastast kunstiline juht ja direktor. Gergijevi eestvedamisel taastaski teater oma juhtpositsiooni Venemaa parima muusikateatrina. ▼
 
▲Aastatel 1863–1913 kujundas teatri kunstilist nägu värvikas tšehhi päritolu dirigent ja helilooja [[Eduard Nápravník]]. Tema teeneks on, et paljud vene heliloojad kirjutasid spetsiaalselt selle teatri jaoks oopereid, millest kujunesid vene ooperiloomingu tippteosed. 1909–10181909–1918 oli teatri pealavastajaks [[Vsevolod Meierhold]], kes jätkas küll [[Richard Wagner|Wagneri]] teoste lavastamise traditsiooni, kuid pani selle kõrval suurt rõhku ka vene klassikalistele teostele ning [[Richard Strauss]]i loomingu tutvustamisele. Nõukogude perioodil tegutsesid kunstiliste või muusikaliste juhtidena [[Aleksandr Gauk]] (1920–1025), [[Vladimir Dranišnikov]] (1925–1036), [[Daniil Pohitonov]] (1936–1054), [[Boris Haikin]] (1954–1978) ja [[Juri Temirkanov]] (1978–1988). Alates 1977. aastast on teatriga seotud [[Valeri Gergijev]], kes oli 1988–1996 ooperitrupi kunstiline juht ja peadirigent ning alates 1996. aastast kunstiline juht ja direktor. Gergijevi eestvedamisel taastaski teater oma juhtpositsiooni Venemaa parima muusikateatrina.
Mariinski teatris on esietendunud Dargomõžski "Каменный гость" ("Kivist külaline") (1872), Serovi "Judith" (1863), "Rogneda" (1865) ja "Vražja sila" (1871), Mussorgski "Boris Godunov" (1874) ja "Hovanštšina" (1886), Rubinsteini "Demon" (1875), Borodini "Vürst Igor" (1890), Tšaikovski "Opritšnik" (1874), "Kuznets Vakula" ("Sepp Vakula", hiljem "Kuldkingakesed") (1876), "Jevgeni Onegin" (II red, 1885), "Orleanskaja deva" ("Orléansi neitsi") (1881), "Tšarodeika" ("Võlur") (1887), "Pikovaja dama" (1890) ja "Iolanta" (1892), Prokofjevi "Obrutšenije v monastõre" ("Kihlus kloostris") (1946) jt. Oktoobris 1862 oli seal maailma esiettekandel Verdi järjekorras 23. ooper "La forza del destino" ("Saatuse jõud"). Teater oli enne bolševistlikku riigipööret 1917 Richard Wagneri teoste esitamise keskus Venemaal, kusjuures Wagner ise oma teoseid seal juhatanud ei ole. ▼
 
Nõukogude perioodil tegutsesid kunstiliste või muusikaliste juhtidena [[Aleksandr Gauk]] (1920–1925), [[Vladimir Dranišnikov]] (1925–1936), [[Daniil Pohitonov]] (1936–1954), [[Boris Haikin]] (1954–1978) ja [[Juri Temirkanov]] (1978–1988). Alates 1977. aastast on teatriga seotud [[Valeri Gergijev]], kes oli aastatel 1988–1996 ooperitrupi kunstiline juht ja peadirigent ning alates 1996. aastast kunstiline juht ja direktor. Gergijevi eestvedamisel taastas teater oma juhtpositsiooni Venemaa parima muusikateatrina.
Teatris on solistidena esinenud sellised maailma ooperiliteratuuri suurnimed nagu [[Giovanni Battista Rubini]], [[Pauline Viardot]], [[Antonio Tamburini]], [[Enrico Tamberlik]], [[Giovanni Mario]], [[Giulia Grisi]], [[Adelina Patti]] jt. Vene nimekatest solistidest on Maria Teatri laval laulnud [[Darja Leonova]], [[Dmitri Orlov]], [[Maria Dolina]], [[Medea Figner]], [[Nikolai Figner]], [[Maria Slavina]], [[Georgi Nellep]], [[Fjodor Šaljapin]], [[Mark Reizen]], [[Maria Maksakova]], [[Vladimir Atlantov]], [[Sergei Leiferkus]], [[Vladimir Tšernov]], [[Olga Borodina]], [[Anna Netrepko]] ja paljud teised. ▼
 
▲Mariinski teatris on esietendunud Dargomõžski "Каменный гость" ("Kivist külaline") (1872), Serovi "Judith" (1863), "Rogneda" (1865) ja "Vražja sila" (1871), Mussorgski "Boris Godunov" (1874) ja "Hovanštšina" (1886), Rubinsteini "Demon" (1875), Borodini "Vürst Igor" (1890), Tšaikovski "Opritšnik" (1874), "Kuznets Vakula" ("Sepp Vakula", hiljem "Kuldkingakesed") (1876), "Jevgeni Onegin" (II red, 1885), "Orleanskaja deva" ("Orléansi neitsi") (1881), "Tšarodeika" ("Võlur") (1887), "Pikovaja dama" (1890) ja "Iolanta" (1892), Prokofjevi "Obrutšenije v monastõre" ("Kihlus kloostris") (1946) jt. Oktoobris 1862 oli seal maailma esiettekandel Verdi järjekorras 23. ooper "La forza del destino" ("Saatuse jõud"). Teater oli enne bolševistlikku riigipööret 1917. aastal Richard Wagneri teoste esitamise keskus Venemaal, kusjuures Wagner ise oma teoseid seal juhatanud ei ole.
 
▲Teatris on solistidena esinenud sellised maailma ooperiliteratuuri suurnimed nagu [[Giovanni Battista Rubini]], [[Pauline Viardot]], [[Antonio Tamburini]], [[Enrico Tamberlik]], [[Giovanni Mario]], [[Giulia Grisi]], [[Adelina Patti]] jt. Vene nimekatest solistidest on Maria Teatriteatri laval laulnud [[Darja Leonova]], [[Dmitri Orlov]], [[Maria Dolina]], [[Medea Figner]], [[Nikolai Figner]], [[Maria Slavina]], [[Georgi Nellep]], [[Fjodor Šaljapin]], [[Mark Reizen]], [[Maria Maksakova]], [[Vladimir Atlantov]], [[Sergei Leiferkus]], [[Vladimir Tšernov]], [[Olga Borodina]], [[Anna Netrepko]] ja paljud teised.
 
Pärast NSV Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal on mängukavas olnud mitmeid maailma ooperiliteratuuri tippteoseid, nagu Verdi "Aida", "Un ballo in maschera" ("Maskiball"), "Rigoletto", "Nabucco", "Falstaff", "La traviata", "Macbeth", "Othello" ja "Don Carlos", Mozarti "Don Giovanni", "Cosí fan tutte" ja "Le nozze di Figaro" ("Figaro pulm"), Puccini "Madama Butterfly", "La bohème" ja "Turandot", Bellini "La sonnambula" ja "Norma", Donizetti "Lucia di Lammermoor", "L’elisir d’amore" (kontsertettekandena) ja "Don Pasquale", Rossini "Il viaggio a Reims", Richard Straussi "Elektra", Bizet’ "Carmen", Janáčeki "Jenůfa", Glucki "Orphée et Eurydice", Cimarosa "Cleopatra". Gergijevi ambitsioonikaim töö on olnud Wagneri traditsioonide taastamine, kusjuures vene lauljatega on esitatud "Der Ring des Nibelungen", "Lohengrin, "Tristan und Isolde", "Die Walküre" ja "Parsifal", samuti Britteni "Turn of the Screw", Richard Straussi "Die Frau ohne Schatten" jt.
 
Teatri repertuaar on olnud muljetavaldav. Ühe hooaja jooksul (kestab septembrist juulini) on esitatud 40–110 ooperit. Mitmeid neist küll vaid ühel õhtul. Tavaliselt on pooled jooksva repertuaari ooperid vene heliloojate klassikaline looming. Teatri statsionaarses koosseisus on 33 [[sopran]]it, 21 [[metsosopran]]it, 27 [[tenor]]it, 16 [[bariton]]i ja 24 [[bassi]]. Teatri sümfooniaorkestrit hinnatakse Venemaa alaliselt tegutsenud orkestritest parimaks. TemaSelle koosseisu kuulub ligi 220 muusikut, mis võimaldab sisuliseltvõimaldaks panna korraga välja lausa kaks orkestrit. Sümfooniakontserte antakse ka väljaspool teatrimaja. Orkester esines 2005. aastal kontsertidega Tallinnas Eduard Tubina festivalil ning 2010. aastal Estonias Gergijevi ja 2008. aastal [[Kristjan Järvi]] dirigeerimisel. Orkestril on Gergijevi kõrval veel 6–7 koosseisulist ning igal hooajal 7–8 külalisdirigenti.

Tegutseb ka 46-liikmeline noorteorkester ja 26 pillimehega lavaorkester (banda), mida läheb vaja siis, kui tükk näeb ette muusikute laval viibimist. Teatri ooperikoori suuruseks on ligi 120 lauljat. Teatri balletitrupis on 70–80 tantsijat. Maria Teatri laval on endale maailmanime teinud [[Anna Pavlova]], [[Galina Ulanova]], [[Rudolf Nurijev]], [[Alla Šelest]], [[Irina Kolpakova]], [[Mihhail Barõšnikov]], [[Juri Solovjov]] ja mitmed teised. Sellise suure kunstilise kollektiivi omamineülalpidamist tähendabvõimaldab see, et teatril on olnud Venemaa presidendi ja valitsuse absoluutne soosing ning mahukas toetus riigieelarvest, samuti lisatoetavad Peterburiteatrit linnarahaliselt eelarvest.Peterburi Samutilinn onja teatril kasutada mitmetemitmed suurfirmadesuurfirmad (sh [[Gazprom]], [[Sberbank]], [[Yoko Ceschina]], JTI, [[MDB Bank]], [[Bombardier]], [[Telia Sonera]], [[British Petroleum]]) materiaalne toetus.
 
Maria Reaterteater on Gergijevi ajal silma paistnud laialdaste rahvusvaheliste kontaktide poolest. Ooperitrupp on andnud külalisetendusi New Yorgis, Los Angeleses, Melbourne’is, Pekingis, Garzis, Baden-Badenis, Rotterdamis, Stockholmis, San Sebastianis, Austrias, Saksamaal, Ungaris, Israelis ja Kuressaare ooperipäevadel ning teeb koostööd New Yorgi Metropolitan Opera, Milano La Scala, Veneetsia La Fenice, Pariisi Opéra Bastille', Londoni Covent Gardeni, San Francisco Opera, Barcelona Liceu ja teiste rahvusvaheliselt kõrgelt koteeritud ooperiteatrite ja kontserdisaalidega.
 
Pärast mitmeid restaureerimisi ja ümberehitamisi (teise maailmasõja ajal tabas teatrit paarkümmend pommi) on vaatesaalis 1194 kohta, lisaks nn tsaari loož, mida Peterburi külastades on meelsasti kasutanud teatri protežee, Venemaa president [[Vladimir Putin]]. Teatrimaja eksisteerimise ajaloo jooksul on paarkümmend hooaega jäänud ära kas sõdade või hoone rekonstrueerimiste tõttu. 2013. aastal valmis teatrimaja juurdeehitus Maria 2. Teatri käsutuses on ka kammersaalid ja kontserdisaal Dekabristide tänaval.
 
==Allikad==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_teater"