M14 vintpüss: erinevus redaktsioonide vahel

| sihikud = [[raudsihik]]

}}

 

M14 võeti 1959. aastal kasutusele [[teenistusrelv]]ana [[Ameerika Ühendriikide maavägi|USA maaväes]] ja 1961. aastal [[USA merejalavägi|USA merejalaväes]]. Relv pidi hakkama asendama kokku seitset relva - peamiselt [[M1 Garand]] poolautomaatset vintpüssi, aga ka vanemaid, poltlukuga M1903 Springfield ja M1917 Enfield vintpüsse, M1 Carbine karabiini, Thompsoni ja M3 Grease Guni püstolkuulipildujaid, ning M1918 BAR automaatrelva/kergekuulipildujat; kuid relv oli liiga võimas, et asendada püstolkuulipildujat; ning liiga kerge ja liiga väikese salvemahuga, et asendada kuulipildujat - seda rolli täitis paremini M60 kuulipilduja. 1964. aastal hakati M14 asendama [[M16 (automaat)|M16-ga]], [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]] kasutati seda veel 1967. aastani, kuid püssi puupära kippus Vietnami džunglite niiskuses tihti paisuma. Lisaks oli M14 automaattulerežiimis võimsa 7.62mm padruni tõttu praktiliselt kontrollimatu, mistõttu seati enamus püsse ainult poolautomaatrežiimile, et vältida lahingus laskemoona raiskamist. M14 kasutamist jätkasid veel lahinginseneride üksused, ning lisaks kasutati püssi veel jalaväe baastreeningus ning kuni 1970. aastani ka Euroopasse paigutatud üksused. Jalaväes ehitati mõnituhat M14 hiljem ümber M21 snaipripüssiks. Siiski on M14 mitmel pool (sh Eestis)<ref>Eero Salmann (24. november 2014). "[https://issuu.com/sodurileht/docs/sodurileht_november_teeviit/4 Vahipataljoni mitu nägu – jalavägi, sõjaväepolitsei, autojuhid, muusikud ja presidendi kaardivägi]". ''[[Sõdurileht]]'' nr 16 (392). ISSN 1736-3411.</ref> endiselt piiratud kasutuses, näiteks [[auvahtkond]]ade [[tseremoniaalrelv]]ana ja [[täpsuspüss]]ina.