Embūte piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
46. rida:
[[1263]]–[[1266]] käsutas Liivi ordut järjekorras 9. maameister [[Konrad von Mandern]], keda osad ajaloolased peavad [[1265]] Embute rajajaks või ehitajaks<ref>https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Burgenlexikon für Alt-Livland, Teil II, Die Steinburgen des Mittelalters, Karl von Löwis of Menar, Riga 1922, lk. 45</ref>. Võimalik, et tema ajal lõpetati piiskopilinnuse ehitus selle algsel kujul, mis oli saanud kesta juba ligi paarkümmend aastat.
 
[[1290]], seadis9. mail Riias koostatud üriku järgi loovutas Kuramaa piiskop [[Edmund von Werth]] ordumeister [[Halt]]ile Embute linnuse ja lisaks 2/3 oma Kuramaal asuvate lauamõisate sissetulekutest selle linnuse ülalpidamiseks oma äraolekuajal. Lisaks, kuna ordu pidi linnust edasi ehitama ja tugevdama, sai viimane tagatiseks ka 90 haakenit piiskopi maad Nurmuižas (''Normes'')<ref>https://books.google.ee/books?id=ghmnrBjDgeEC&pg=PA145&lpg=PA145&dq=Schloss+Nurmhusen&source=bl&ots=UPMO7Sc5Eo&sig=ACfU3U173DCVAruM0EdBLxMnvOPr36uzOw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiO7MbSn9LnAhXNwqYKHaavCCY4FBDoATAAegQIBxAB#v=onepage&q=Schloss%20Nurmhusen&f=false Mitteilungen aus der livlädischen geschichte, II Band, I Heft, Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga, Riga-Leipzig 1840, lk. 145</ref>. Üle 30 aasta Kuramaa piiskopi ametit pidanud Werth kuulus küll Saksa ordusse, kuid elas Liivimaa ristisõdade ajal enamjaolt turvaliselt Saksamaal ja käis Kuramaal "asju ajamas" vaid 3-4 korral. Samal aastal seadis piiskop Werth piiskopkonnas sisse korra, mille järgi maade tuludest 1/3 läheb kapiitlile ja 2/3 piiskopile. Piiskopkond jagunes samuti 3 lahusmaatükiks, ning igas lahustükis oli nii kapiitli kui ka piiskopi valdusi, mis tekitas teinekord umbmäärasust ja segadust. SamalVõimalik, aastal andiset piiskop andis Embute ordule kasutada või rendile ka seetõttu, kunavõis koliskolida tõenäoliselt põhjapoolsel lahustükil Venta jõe paremkaldal valminud avaramasse [[Piltene piiskopilinnus]]esse (''Pilten''). Viimane oli ohtlikust Leedu piirist üle 80 km põhja pool, nö. ohutumas "tagala sügavuses" ja lisaks kaitses seda suunda võimas [[Kuldiga ordulinnus]]. Kuni selle ajani resideerisid piiskopid algul Meemeli (Klaipeda) ja seejärel Embuta linnuses. Lepingu järgi jäi ordule ka kohustus ehitada välja ja kindlustada ka edasi jätkuvalt piiskopilinnust. Veel samal aastal saadeti ordumeister [[Halt]]i teadmisel 2 orduvenda [[Ventspilsi ordulinnus|Vindavi ordulinnusest]] Embutesse<ref>http://www.castle.lv/latvija/embute.html Замок Эмбуте (Амботен - Amboten)</ref>. Werth ise viibis veel aasta Kuramaal, asutas Piltenes toomkapiitli ja lahkus siis jäädavalt Liivimaalt Saksa ordule kuuluvasse [[Alden Biesen]]i linnuskloostrisse, kus ta ka [[1292]] aasta detsembris suri.
 
Linnus ehitati [[13. sajand Lätis|13.]] ja [[14. sajand Lätis|14. sajandil]] ühtlasi kaitseks ka [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] eest.