Mihkel Lees: erinevus redaktsioonide vahel

Lees on pärit [[Viljandimaa]]lt. [[2006]]. aastal lõpetas ta [[Viljandi Jakobsoni Kool|Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi]] (nüüdne Viljandi Jakobsoni Kool). [[2010]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i, kus kaitses [[bakalaureus]]ekraadid filosoofias ja psühholoogias. <ref name="asus" /> Filosoofias oli tema bakalaureusetöö teema "Liberaalne [[eugeenika]] – kui kaugele võime tulevaste põlvede omaduste valikul eetiliselt minna?" (juhendaja [[Kadri Simm]], retsensent [[Kristi Lõuk]]) <ref name="Prc5Y" />. [[2016]]. aastal kaitses Lees Tartu ülikoolis magistrikraadi hariduskorralduses. Tema töö teema oli "Kehalist aktiivsust toetavad ja takistavad tegurid vahetundides erinevate kooliastmete õpilaste arvamusele tuginedes".

Lees töötab [[Tartu linnavalitsus]]es [https://www.tartu.ee/et/tartu-linnavalitsus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapeana]. Varem töötas Leesta [http://www.ut.ee/en/mihkel-lees? Tartu Ülikooliülikooli sporditeaduste ja füsioteraapiainstituudi liikumislaboris projektijuhina.]

Ta oli alatesAastatel [[2017|2017–]].2018 aastajuhtis KOV valimistest kuni abilinnapeaks nimetamiseniLees [[Tartu Linnavolikogu|Tartu linnavolikogu]] Reformierakonnareformierakonna fraktsiooni ja hariduskomisjoni juht.

Ta kuulub Reformierakonnareformierakonna Tartu piirkonna juhatusse.[http://reform.ee/et/reformierakond/erakond/Organisatsioon/Kohalikud-organisatsioonid/tartu/Juhatus] Lees on olnud peaminister [[Andrus Ansip]]i nõunik ning on töötanud [[Haridus- ja Teadusministeerium|haridus- ja teadusministeerium]]is ning [[Sotsiaalministeeriumsotsiaalministeerium]]is.

Lees on tegelenud eraettevõtlusega <ref name="büroo" /> ja töötanud koolitajana <ref name="valiti" />,. Ta on olnud [[Tartu linnavolikogu]] Reformierakonnareformierakonna fraktsiooni nõunik ning Reformierakonnareformierakonna [[Tartu]] arendusjuht. <ref name="saamatu" /> Lees kuulub ka OÜ [[Tartu Veekeskus]] ja AS Tartu Turg nõukogusse [http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=226].

Lees on kirglik kalamees <ref>{{Netiviide|Autor=Mihkel Lees|URL=http://mihkellees.ee/minu-soltuvusest/|Pealkiri=Minu sõltuvusest|Väljaanne=mihkellees.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> , vabal ajal harrastab Lees muuhulgasta kettagolfi ja raskejõustikku. <ref name="büroo" /> Ta on 2008. aastaaastal tuli ta Eesti juunioride meistermeistriks lamades surumises [http://tysk.ee/print.php?sisu=uudis_edasi&mid=6&id=284&lang=est]. jaSamuti on ta mitmekordne Viljandimaa meister lamades surumises.

Lees on Sotsiaalministeeriumissotsiaalministeeriumi ning Haridusharidus- ja Teadusministeeriumisteadusministeeriumi töötadesametnikuna aidanud välja töötada meetmeid laste kehalise aktiivsuse suurendamiseks koolikeskkonnas. 2016. aasta [[arvamusfestival]]il [[Paide]]s rääkis Lees, et minimaalse normi ehk tunnise päevase aktiivsuse täidab alla 20% Eesti lastest. „See on väga väike protsent. Kui räägime kehalisest aktiivsusest, mida seostatakse füüsilise vormiga, siis see on seotud ka laste vaimse tervise ja õpivõimega. Kes liiguvad, suudavad paremini omandada uut informatsiooni. Liikumislabor on uurinud, kuidas lapsed väsivad ja selgus, et need, kes liiguvad koolis rohkem, tunnevad end päeva lõpus paremini. Kes istuvad, need tunnevad rohkem ka väsimust.“ <ref name="qjlpD" />

Mihkel Leesi arvates peab Tartust saama Eesti hariduslik [[tõmbekeskus]]. Uuenenud ootused koolide lõpetajatele kätkevad endas paratamatult vajadust teistsuguse ja senisest innovaatilisema lähenemise järele õppe sisust ja vormist lähtuvalt. Arvestades õpilaste koolikoti raskust, puutetundlike seadmete funktsionaalsuse laia ulatust ning õpilaste oskust nutiseadmetega manipuleerida, leiab Lees, et Tartu linn peaks igale Tartu õpilasele andma õppetööks tahvelarvuti. Samuti ei tohi tema arvates hariduslikku nutirevolutsiooni tehes ära unustada ka koostöö- ja suhtlusoskuste kujundamist, loovtööd ja liikumist. <ref name="6KhSS" />

Leesi arvates oli Rahvakogurahvakogu väärt algatus – väärtuslik oli protsess ise, see, et kodanikuühendused ja üksikisikud asusid tavapärasest erksamalt poliitiliste probleemide üle arutlema ning ka kaasa rääkima. Oluline on, et protsess jätkuks ja arutelu teravik suunataks poliitika tegemise vormilt poliitika sisule. <ref name="CmueB" />

[[2012]]. aastal võttis Mihkel Lees sõna kavandatava kõrgharidusreformi toetuseks, väites, et kõrghariduse kõrvalt töötamine on normaalne, tema ei tea ühtki õpingukaaslast, kel oleks ülikooliharidus raha tõttu pooleli jäänud, ning tudengid pole plaanitava kõrgharidusreformi valguses sugugi õnnetud ja saamatud. <ref name="saamatu" />

Leesi hinnangul oleks mõistlik langetada valimisea piir kuueteistkümnendale eluaastale. Leesi hinnangul tulnuks keskenduda valimisea piiri langetamisele 2014. aasta Euroopa Parlamendi ning 2015. aasta riigikogu valimisteks. <ref name="gqJHb" />.

Koos koolidirektor [[Helmer Jõgi]]ga avaldatud artiklis kinnitas Lees, et koolide senine riiklik õppekava on elukauge ja põhikoolis enam kui pooltelepooltel õpilastestpõhikooliõpilastel raskestion omandatavraske seda omandada. Sellele vastukaaluksSeepärast tuleks Leesi ja Jõe arvates arendada ettevõtlusõpet ja soodustada õpilasfirmade teket. <ref name="ueZHP" />

* [http://www.tartupostimees.ee/256885/mihkel-lees-punnis-huuled-ohtlik-trend-koolis/ "Mihkel Lees: punnis huuled – ohtlik trend koolis"] Postimees, 30.04.2010