|
== Õpingud ==
PäritW. algseltS. mereväeGilberti kirurgiisa jaWilliam hilisemaGilbert romaanideoli jalühikest lühijuttudeaega kirjanikumereväe laevaarst, kuid samutihakkas nimegaseejärel Williamkirjutama Gilbertiromaane ja apteekrilühijutte. tütreGilberti ema oli Anne Mary Bye Morris, apteeker Thomas Morrise perekonnasttütar. TalGilberti lisanimi Schwenck viitab isa ristivanematele. Gilbertil polnud oma vanematega lähedast kontakti. Vanemad tülitsesid sageli ning lahutasid 1876. aastal. Tal oli kolm nooremat õde. LisanimiKui Schwencklapsed viitabolid isaväikesed, ristivanematele.elas Lapsenapere reisismõne vanemategaaasta Itaalias, seejärel Prantsusmaal, jakus käisGilbert Boulognesläks koolisseitsmesena kooli. Nad naasid Londonisse 1847. aastal.
Londonis jätkas Gilbert õpinguid esialgu Bromtonis Western Grammar School'is, seejärel Great Ealing School'is. Viimases neist kirjutas ta ka koolinäidendeid ja maalis dekoratsioone. 1856. aastal lõpetas ta Londonis King's Colledge'i.
Naasnud Londonisse õppis King’s College’is. Aastatel 1857–66 töötas riigiametniku ja advokaadina ja siirdus siis ajakirjanduslikule tööle. 1860ndatel avaldas huumoriajakirjas Fun oma joonistusi, värsse ja proosapalu. 1863 lavastati Londoni teatris Theatre Royal Lyceum and English Opera House tema näidend "Uncle Baby", mis oli mängukavas seitse nädalat. Esimene väga edukas näidend oli aga [[Gaetano Donizetti|Donizetti]] koomilise ooperi "L’Elisir d’Amore" (eesti keeles "[[Armujook]]") ainetel kirjutatud paroodia pealkirjaga "Dulcamara, or The Little Duck and the Great Quack", 1866. ▼
[[Fail:Gilbert-GS-Big.JPG|pisi|W.S. Gilbert enne 1911]]
▲Naasnud Londonisse õppis King’s College’is. Aastatel 1857–66 töötas Gilbert riigiametniku , ja advokaadina ja siirdusadvokaadi siisning ajakirjanduslikule tööleajakirjanikuna. 1860ndatel avaldas huumoriajakirjashuumoriajakiri Fun omatema joonistusi, värsse ja proosapalu. 1863 lavastati Londoni teatris Theatre Royal Lyceum and English Opera House tema näidend "Uncle Baby", mis oli mängukavas seitse nädalat. EsimeneGilberti esimene väga edukas näidend oli aga [[Gaetano Donizetti|Donizetti]] koomilise ooperi "L’Elisir d’Amore" ( eesti keeles "[[Armujook]]") ainetel kirjutatud paroodia pealkirjaga "Dulcamara, or The Little Duck and the Great Quack", 1866 .[[Fail:Gilbert-GS-Big.JPG|pisi|W.S. Gilbert enne 1911]]
== Koostöö [[Arthur Sullivan]]iga==
Lavalise meelelahutuse ajalukku on ta agaGilbert läinud tänu 25 aastat kestnud ja märkimisväärseid tulemusi andnud koostöö tõttukoostööle helilooja Sir [[Arthur Sullivan|Arthur Sullivaniga]]. Selle partnerluse tulemusekstulemusena oli tema teksti alusel valminudvalmis 14 koomilise alatooniga inglise operetti või [[Savoy ooper]]it ("Thespis", "Trial By Jury", "The Sorcerer", "H.M.S. Pinafore", "The Pirates of Penzance", "Patience", "Princess Ida", "Iolanthe", "The Mikado", "Ruddigore", "The Gondoliers", "The Yeomen of Guard", "Utopia", "The Grand Duke"). Nende ooperite muusika kirjutas Sullivan ja libreto Gilbert. Nendes teostes oli teravat satiiri erinevate Briti institutsioonide, nagu [[lordide koda]], laevastik, politsei, poliitikud, riigiametnikud jt, aadressil. NendeSavoy teosteooperite populaarsus kokku on kestnud juba üle saja aasta väljendatunaja ettekandmisteganeid aastaringseltesitatakse mitteendiselt üksinii Inglismaal vaidkui ka mujal. Nendest teostest 11 esitatakse ka tänapäeval.
== Savoy ajastu lõpp ==
Kuna suhted [[Richard d’Oyly Carte]]’ga aina teravnesid, siis rajas Gilbert 1889. aastal Garrick Theatre. Kuid koostöö Sullivani ja Richard d’Oyly Carte’iga ei laabunud enam mitte kuidagi. 1890. aastal puhkes Savoy teatri kolme produtsendi (Gilbert, Sullivan, Carte) vahel suur tüli teatri finantseerimise pärast. Gilbert küll võitis kohtuprotsessi, kuid see võit ei parandanud tema suhteid kahe teise produtsendiga. TõmbusGilbert tõmbus seejärel teatrielust tagasi ja asus elama oma farmi.
KirjutasTa kirjutas seal veel mitu näidendit, nagu "The Fortune Hunter" (eesti keeles 'kullakaevaja', 1897), "The Fairy’s Dilemma" ('haldja dilemma', 1904), "Fallen Fairies" ('langenud haldjad', 1909) ja luigelauluna "The Hooligan" ('huligaan', 1911).
Gilbert on kirjutanud ka libreto Alfred Cellier' ooperile "The Mountebanks" ja Sir Edward Germani ooperi "Fallen Fairies" [[libreto]].
|
