Ahelreaktsioon (keemia): erinevus redaktsioonide vahel

Ahelreaktsioonides esinevad järgmised staadiumid:

*reaktsiooni [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]] ehk ahela teke (''initiation''), milles moodustub ebastabiilne väga suure aktiivsusega osake (aktiivne [[intermediaat]]): [[vaba radikaal|radikaal]], [[karbokatioon]], [[karbanioon]] või [[aktiivne kompleks]]. Ahelreaktsiooni alustamiseks kasutatakse [[katalüsaator]]eid, ka [[valgus]]e ja [[soojus]]e toimet;

**[[ahela kasv]] (''chain growth''), aktiivse intermediaadi liitumine näiteks [[kaksikside]]mega, mille tulemuseks on suurema [[molekulmass]]iga aktiivne intermediaat, s.t sama ahela kasv; see saab esineda [[polümerisatsioon]]ivõimeliste [[küllastumata ühendid|küllastumata]] [[monomeer]]ide korral;

**[[ahela ülekanne]] (''chain transfer''), aktiivse intermediaadi atakk [[üksikside]]mele, selle katkemine ([[aatom]]i ülekanne) ja uue aktiivse osakese teke, see on uue ahela teke;

[[Pilt:Chlorierung radikalische Addition.svg|pisi|350px|[[Etüleen]]i [[radikaalreaktsioon]] [[kloor]]iga. Reaktsioonid ülalt alla: 1. [[vaba radikaal|vabade radikaalide]] teke, 2. [[initsieerimisreaktsioon|reaktsiooni ahela initsieerimine]], 3. reaktsiooni[[ahela ülekanne]], 4. ja 5. [[ahela lõpetamine]]]]

 

 

 

:Cl₂ → Cl^• + Cl^• (aktiivse radikaali teke)

 

2. [[Ahelpolümerisatsioon]] (siin tärn märgib aktiivset osakest, vaba radikaali või [[karbokatioon]]i):

Selles protsessis on oluline, et reaktsiooni initsieerimise järgselt toimuksid üksteisele järgnevalt ahela kasvu aktid. Selle eelduseks on puhas kergesti polümeriseeruv [[monomeer]] ja mittereaktsioonivõimeline [[lahusti]], et välistada ahela ülekande ja lõpetamise akte.