Kasti vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Mõisaomanike varasemas kronoloogias paistab silma, et Kasti linnusest läänistati alati välja umbes pool. Teine pool jäi keskajal arvatavasti alati piiskopi valdusse. Piiskopil endal küll alalist sõjaväge polnud; sõjakäigul kandsid teenistuskohustust oma salkadega vasallid; kuid mingi väike kaitsemeeskond võis piiskopimaade ametkondades olla. Ka tuleb siin ilmselt vahet teha mõisa (Hof, Gut – väiksem mõis) ja linnuse (Burg, Slott, Schloss) vahel. [[Majandusmõis]] võis asetseda kas [[eellinnus]]es (mis võis olla näiteks puidust ehitis püstpalktara ja vajalike majandushoonetega – laudad, tallid, aidad, sepikoda, jne) või siis väljaspool seda, moodustades näiteks omakorda ühe linnuse kaitseelemendi – nn ''Hakelwerki.'' (See on tarade ja hekkidega läbipõimitud tiheasula, mis ründajal nö. hoo maha võtab.) Seda aitavad kindlaks teha tulevikus [[arheoloogilised väljakaevamised]]. Praegu ei oleon teada isegi pealinnuse põhiplaani,umbkaudne egapõhiplaan ka mitte umbkaudsetja pindala. [[Samuel Waxelberg]]i [[1687]]. aastal seoses Kasti mõisa [[redutseerimine|redutseerimisega]] koostatud skeem ja reaalselt allesolevad soklikorruse ruumid eiselle lääne-edelapoolsel tahaküljel hästikuigipalju kattudakattuvad. Siiski on Waxelbergi plaanil on kujutatud üksteisega risti olevaid hoonetiibasid, mis hõlbustaks ja kinnitaks ühtlasi hoone jaotamist piiskopi ja vasallide vahel. Härrastemaja otseses läheduses kirjeldatakse tollalXVII sajandil vanu müüre<ref name="cQT3h" />, mis peaksid siis olema vasallilossivasallilinnuse põhja-kirdetiiva varemed.<ref name="cQT3h" /> Linnuse kuju ja ruumide jaotus Waxelbergi plaanil ei kattu kaküll praeguse mõisahoone esimese korruse ruumidega, kuid ilmselt jäi osa linnusevaremeid uue mõisahoone põhiplaanist välja. Võib arvata, et mõisahoones kasutati ära linnusevaremete rohkem säilinud ja tugevamaid müüriosi, ülejäänut kasutati kivimurruna häärberi püstitamisel.

Linnulennult asetsevad Vigala, Velise ja Kasti peaaegu täpselt 25&nbsp;km (3 saksa miili<ref name="D5rtY" />) kaugusel suuremast Koluvere linnusest, Lümandu jääb 21&nbsp;km kaugusele (suuremat tähtsust omas see asjaolu ilmselt talvel, kui paljusid kohti sai otse läbida. Tol ajal toimuski suur osa sõjakäikudest talvel). Koluvere oleks moodustanud nn. teise kaitseliini ja Haapsalu koos lähedalasetsevate väikelinnustega oleks siis moodustanud nn. kolmanda kaitseliini. Vigala, Velise ja Kasti on üksteisest 10&nbsp;km kaugusel ning Lümandu ja Kasti vahe on 15&nbsp;km. Kui pidada silmas kaitseliini enam-vähem üheaegset väljaehitamist, siis võis Kastis piiskopil olla juba [[13. sajand]]i lõpus kaitserajatis, sest Vigala ja Velise linnuse rajamise algusaega arvatakse olevat XIII sajandi keskpaiku. Kirde suunalt oli see siis kaitseks taanlaste vastu (kes kuni veel vähemalt XIII sajandi keskpaigani püüdsid isegi paavsti juures vaidlustada Põhja Läänemaa kuulumist sakslastele) ja kagust leedukate (kes vähemalt juba XIII sajandi keskpaigast alates Läänemaale rüüsteretkedega ka Läänemaale jõudsid) tõrjumiseks.