Redaktsioon: 13. veebruar 2020, kell 00:12 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. veebruar 2020, kell 22:21 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 107 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
11. rida: \|osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg\|27px]] [[Nõukogude Liit]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg\|27px]] [[27. Laskurpolk\|27. laskurpolgu]] 2. pataljon <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg\|27px]] [[921. Laskurpolk\|921. laskurpolgu]] 1. pataljon \|väejuht1=[[Image:Flag of Germany 1933.svg\|27px]] [[Obersturmbannführer]] [[Harald Riipalu]]<br>[[Image:Flag of Germany 1933.svg\|27px]] [[Paul Lilleleht]] \|väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg\|27px]] [[polkovnik]] [[Nikolai Trankmann]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg\|27px]] [[major]] Andrejev \|jõud1=~2000 meest<br>14 haubitsat \|jõud2=? meest<br> 12 tanki<br>8 [[liikursuurtükk]]i 22. rida: [[Operatsioon Aster\|Eesti mahajätmise plaani]] kohaselt pidid [[Armeegrupp Narwa]] üksused jalgsimarsil lahkuma üle Viljandi Lätti. Mehhaniseeritud väeosad, peamiselt [[III Germaani Soomuskorpus\|III Germaani soomuskorpus]]el aga üle Rakvere-Paide Pärnuni. 18. septembril said Sinimägedest taganevad üksused käsu asuda kaitseliinile [[Laekvere]] lähistel, 19. septembri varahommikul alustati taganemist [[Kurtna laager\|Kurtna laagrisse]], kus asus ka 20. diviisi staap ja kust liiguti edasi [[Jõuga]] suunas. 45. rügemendi ülem [[Obersturmbannführer]] [[Harald Riipalu]] määrati taganevate maavägede ülemaks. [[Iisaku]] ja [[Peipsi järv]]e vahelt pidid taanduma 11. Ida-Preisi jalaväediviis, 288. ja 292. politseipataljon ning 2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügement [[300. Eriotstarbeline Jalaväediviis\|300. Eriotstarbelise Jalaväediviis]]i koosseisus. Plaani järgi pidi jalavägi taganema mööda [[Kuremäe]]–[[Iisaku]]–[[Rostoja]]–[[Tagajõe]] teed, suurtükivägi ja voorid pidid taganema mööda [[Tudulinna–Avinurme maantee]]d. Taganevate vägede katteväeosaks määrati [[pataljon Narva\|20. Füsiljeerpataljon]], mis oli tugevdatud 45. rügemendi tankitõrje- ja jalaväe saatesuurtükkidega. Mööda Iisaku–Tudulinna–Avinurme teed liikusid edela Saksa 113. julgestusrügement, nn [[Sihveri pataljon]] ([[47. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon\|III/47]]), [[45. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon\|II/45]], [[46. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon\|I/46]] ja järelväena 20. Füsiljeerpataljon. Avinurme-Mustvee teeristile välja saadetud eelsalk ja Avinurme poolt tulnud Saksa ~~111~~113. jalaväerügemendi voori ees liikunud autokolonn sõitis otse teeristil olnud Punaarmee [[varitsus]]se. Esimene masin sattus umbes 1,5 km [[Pärniku]] teeristist [[Mustvee]] poole vaenlase varitsusele. Autokolonn koosnes väidetavalt viiest masinast, kus oli peal umbes 120–140 meest. Kolonnis ei olnud ühtegi tanki ega [[liikursuurtükk]]i. Esimene masin sai vaenlase kahurist otsetabamuse, sellel olnud umbes 25 meest said kohe surma. Teistelt autodelt hüppasid mehed maha ja hajusid pimedusse. Avinurme-Mustvee teel liikunud üksused said 20. septembri varahommikul käsu tõmbuda tagasi Avinurme kiriku juurde, et alustada vasturünnakut. Viimane vastupanulahing toimus [[Avinurme]] asulas, mõnisada meetrit [[Avinurme kirik]]ust lääne pool, ning kestis veidi alla tunni. Selles lahingus õnnestus vastase rünnak tagasi lüüa. Keskpäeval lahkusid viimased eesti üksused Tudulinna suunas, Avinurmest lahkudes võeti kaasa niipalju haavatuid kui võimalik. 32. rida: [[Avinurme kirik]]u altari kõrval lamanud Saksa poolel sõdinud raskelt haavatud eestlased tapeti punaväelaste poolt{{lisa viide}}. Kirikus toimunu kohta kirjutab [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[politruk]] N.major Nikolai Vanaselja: „Kiriku juures ja isegi selle esikus lajatavad granaatide plahvatused ja kostab lühikesi automaadivalanguid. Siin likvideerivad luurajad peitu pugenud hitlerlaste gruppe.” Avinurmest edasi Tudulinna suunas liikudes avastasid [[27. Laskurpolk\|27. laskurpolgu]] võitlejad taganeva voori haavatutega, mille vastu mindi „otsustavalt” pealetungile. Automaatide tule ja tankiroomikutega lömastati umbes kilomeetri ulatuses haavatuid, voorisõdureid ja hobuseid. Avinurmes toimunut kirjeldades, kirjutas 8. Eesti Laskurkorpuse suurtükiväe staabiülem polkovnik [[Feodor Paulmann]]: „Käigu pealt tulistades kiilusid tankid ja iseliikuvad suurtükid vaenlase kolonni ning hävitasid hitlerlasi ja nende sõjamasinaid tule ja roomikutega. 317 hitlerlast hävitati. Üle 600 mehe võeti vangi. Suurtüki- ja miinipilduja tulega, ning tankide ja iseliikuvate suurtükkide roomikutega hävitati 32 suurtükki, 127 kuulipildujat, 94 autot, 16 mootorratast ja 35 hobust. Lisaks saadi sõjasaagiks 18 suurtükki, 67 kuulipildujat, 320 vintpüssi, 200 automaati, 34 autot, 37 jalg- ja 9 mootorratast, 100 hobust ning suurel hulgal toiduainete ja varustuse ladusid.”<ref>Vaino Kallas, [http://kultuur.elu.ee/ke529_porkuni.htm Need sündmused ei unune – Avinurme ja Porkuni lahing], Kultuur ja Elu, 2/2017</ref>

Avinurme lahing: erinevus redaktsioonide vahel