Akihabara: erinevus redaktsioonide vahel

Akihabara põhipiirkond asub Akihabara jaamast lääne pool tänaval, kus asub enamik suurtest poodidest. Enamik elektroonikapoode asub jaamast läänes ning anime ja manga poed ning [[Maid cafe|''cosplay'' kohvikud]] on põhjas.<ref name="teine" />

Tänapäevane Akihabara hõlmab osamõningaid piirkondi Chiyoda ringkonnastringkonnas: Sotokanda (外神田, jaamast läänes, kaasaarvatud elektrilinn), Kanda-Hanaokachō (神田花岡町, jaama idaväljapääs), ja Kanda-Sakumachō (神田佐久間町, jaamast lõunas ja kagus). Ametlikult asub Akihabara linnaosa [[Taitō]] ringkonnas on ametlikult Akihabara linnaosa, kuid seeseda piirkonda ei olemõelda koht,tavaliselt midaAkihabara inimesednime mõtlevad, kui mainitakse Akihabaratall. See piirneb Sotokandaga Akihabara ja Okachimachi jaamajaamade keskel Sotokandalevahel, kuid poolton hõivavadpooleldi kaetud [[JR]](Japan Railways Group) rajadraudteerööbastega.

Tänapäeva Akihabara oli kunagi ühe [[Edo]] linna väravalinnavärava lähedal ning oli linna ningja Jaapani loodeosa läbikäiguvaheliseks punktiksväravaks. SeeSeeläbi tegisai regioonipiirkonnast paljude käsitööliste, kaupmeeste kuija ka mõnede madalamadalama klassi [[samurai]]de kodukskodu. Üks Tokio[[Tōkyō|Tokyo]] mitmetestpaljudest tulekahjudest hävitas piirkonna 1869. aastal ning inimesed otsustasid asendada piirkonna hooned pühapaigaga nimega Chinkasha (nüüd Akiba Pühapaikpühapaik (秋葉神社 Akiba Jinja)), mis tähendab tulekustuti pühapaiktulekustutamispühapaik, et ennetada tulekahjude teket. Kohalikud nimetasid pühapaika Akibaks, nimetatud jumaluse järgi, kes kontrollis tuld, ning sellestselle saijärgi saigi piirkond nimeksoma Akibagahara ning hiljem Akihabaranime.<ref name="esimene" /><ref name="teine" /> Pärast Akihabara jaama ehitamist 1888. aastal tõsteti pühapaigapühapaik ümber [[Taitō]] ringkonda, kus see eksisteerib tänapäevani.<ref name="neljas" /><ref name="viies" /><ref name="kuues" />

1890. aastal, alates Akihabara jaamaraudteejaama avamisest, muutussai piirkondjaamast tähtsakstähtis kaubaveopunktikskaubajaam, mille tulemuseltulemusena tekkis rajooni köögi- ja puuviljaturg. 1920. aastatel oli palju reisijaid pärast jaama ühistranspordiks avamist ning pärast II maailmasõda edenes must turg tugeva valitsuse puudumise tõttu. Akihabara ja valitsuse võimu ühendamatus võimaldas linnal kasvada turulinnana ning suurendas linnas ettevõtlust.<ref name="kolmas" /> 1930. aastatel muutus Akihabara tulevikusuunatud turu regiooniks, mis spetsialiseerus kodumasinatele, nagu pesumasinad, külmkapid, televiisorid ja stereosüsteemid, pälvides hüüdnime „Elektrilinn“.<ref name="teine" /><ref name="seitsmes" />