Elukvaliteet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Aqnzl (arutelu | kaastöö)
keelevigade parandus, vormistus
2. rida:
'''Elukvaliteet''' on inimese [[ainelised vajadused|aineliste]], [[vaimsed vajadused|vaimsete]] ja [[sotsiaalsed vajadused|sotsiaalsete vajaduste]] rahuldatus; [[elulaad]]i kvalitatiivne külg vastandatuna [[materiaalsed väärtused|materiaalsete väärtuste]] tarbimisele<ref name="SEI"/>.
 
Esimeste seas kasutas terminit "elukvaliteet" [[1964]]. aastal USA president [[Lyndon Baines Johnson]]<ref name="SEI"/>. Vajadus elukvaliteedi määratlemise kohta tekkis seoses [[globaalprobleemid]]e negatiivsete ilmingute analüüsimisega.
 
Elukvaliteedi määratlemisel ja hindamisel on esmatähtsad [[avalikud teenused|avalike teenuste]] ([[haridus]], [[tervisekaitse]], [[ühistransport]], [[turvalisus]] ja [[õiguskaitse]], [[keskkonnakaitse]], [[loodusväärtus|loodus]]- ja [[kultuuriväärtus]]te kaitse) kättesaadavus janing kvaliteet. Objektiivsete elutingimuste kõrval on elukvaliteedi puhulelukvaliteedis olulised ka indiviidi isiklikud omadused ja taotlused<ref name="SEI"/>.
 
{{Sisukorra piirang|Maailma õnnelikkuse aruanne=}}
11. rida:
Elukvaliteedi standardnäitajad hõlmavad mitte ainult rikkust ja tööhõivet, vaid ka ehitatud keskkonda, füüsilist ja vaimset tervist, haridust, puhkust ja vaba aega ning sotsiaalset kuuluvust. Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) defineeritakse elukvaliteeti kui "indiviidi tajumist oma positsioonis elus, kultuuri ja väärtuste süsteemide kontekstis, milles nad elavad eesmärkide nimel." Võrreldes WHO definitsiooniga määratleb Wang-Baker Faces elukvaliteedi skaalat kui "elukvaliteet (käesoleval juhul füüsiline valu) täpsel ajahetkel."<ref>{{Raamatuviide|autor=James W|pealkiri=Encyclopedia of the Life Course and Human Development|aasta=2009|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
KuigiVastavalt majandusteadlasele Robert Costanzale: kuigi elukvaliteet (QOL) on pikka aega olnud selge või kaudne poliitiline eesmärk, on piisav määratlemine ja mõõtmine olnud ebatäpne. Mitmesuguste objektiivsete ja subjektiivsete näitajate mitmesugusteserinevates valdkondades ja ulatuses ning hiljutised tööd subjektiivse heaolu (SWB) uuringute ja õnne psühholoogia kohta on suurendanud uut huvi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Costanza R.|pealkiri="An Integrative Approach to Quality of Life Measurement, Research, and Policy"|aasta=2008|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Vastavalt majandusteadlasele Robert Costanzale:
 
Üks elukvaliteedi lähenemisviise, mida kutsutakse kaasamis teooriakskaasamisteooriaks, omab elukvaliteedi hindamisel nelja valdkonda: ökoloogia, majandus, poliitika ja kultuur.<ref>{{Raamatuviide|autor=Magee, Liam; James, Paul; Scerri, Andy|pealkiri="Measuring Social Sustainability: A Community-Centred Approach"|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Näiteks kultuuri valdkonnas hõlmab see järgmisi elukvaliteedi alamdomeene:
Kuigi elukvaliteet (QOL) on pikka aega olnud selge või kaudne poliitiline eesmärk, on piisav määratlemine ja mõõtmine olnud ebatäpne. Mitmesuguste objektiivsete ja subjektiivsete näitajate mitmesugustes valdkondades ja ulatuses ning hiljutised tööd subjektiivse heaolu (SWB) uuringute ja õnne psühholoogia kohta on suurendanud uut huvi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Costanza R.|pealkiri="An Integrative Approach to Quality of Life Measurement, Research, and Policy"|aasta=2008|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Isikutunnistus* isikutunnistus ja kaasamine,
Üks elukvaliteedi lähenemisviise, mida kutsutakse kaasamis teooriaks, omab elukvaliteedi hindamisel nelja valdkonda: ökoloogia, majandus, poliitika ja kultuur.<ref>{{Raamatuviide|autor=Magee, Liam; James, Paul; Scerri, Andy|pealkiri="Measuring Social Sustainability: A Community-Centred Approach"|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Näiteks kultuuri valdkonnas hõlmab see järgmisi elukvaliteedi alamdomeene:
 
Loovus* loovus ja vaba aja veetmine,
Isikutunnistus ja kaasamine
 
Mälu* mälu ja projektsioon,
Loovus ja vaba aja veetmine
 
Usk* usk ja ideed,
Mälu ja projektsioon
Sugu* sugu ja põlvkonnad,
 
Uurimine* uurimine ja õppimine,
Usk ja ideed
 
Heaolu* heaolu ja tervis.
Sugu ja põlvkonnad
 
Sageli seostuvad veel sellised mõisted nagu "vabadus", "inimõigused" ja "õnn". Kuid kuna õnn on subjektiivne ja seda on raskekeeruline mõõta, kasutatakse tavaliselt muid mõõdikuid. Samuti on näidatud, et õnn ei ole seotud sissetuleku suurenemisega. Seetõttu ei tohiks elatist pidada õnneks. Mõnikord peetakse seostatuks ka turvalisust, kuid seda võib pidada elementaarseks kõigi inimeste jaoks.
Uurimine ja õppimine
 
Heaolu ja tervis
 
Sageli seostuvad veel sellised mõisted nagu "vabadus", "inimõigused" ja "õnn". Kuid kuna õnn on subjektiivne ja seda on raske mõõta, kasutatakse tavaliselt muid mõõdikuid. Samuti on näidatud, et õnn ei ole seotud sissetuleku suurenemisega. Seetõttu ei tohiks elatist pidada õnneks. Mõnikord peetakse seostatuks ka turvalisust, kuid seda võib pidada elementaarseks kõigi inimeste jaoks.
 
== Maailma õnnelikkuse aruanne ==
Maailma õnnelikkuse aruanne on globaalse õnnelikkuse uurimus, kus on hinnatud 156 riigi heaolutaset ningja iseloomustatud õnnelikkuse janing heaolu kaudu inimarengu kvaliteeti. Selle kasvav eesmärk on võimaldanud valitsustel, kogukondadel ja organisatsioonidel kasutada sobivaid andmeid õnnelikkuse registreerimiseks, et poliitikud saaksid luua paremad elutingimused. Aruandes vaadatakse tänapäeva maailmasmaailma õnnelikkuse seisundit ningja seda, kuidas teadlased selgitavad õnnelikkust isiklikul janing riiklikul tasandil.<ref>{{Raamatuviide|autor=Helliwell, J., Layard, R., & Sachs, J.|pealkiri="World Happiness Report"|aasta=2016|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Samuti on ÜRO väljatöötatud aruandes ühendatud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed meetmed, et hinnata õnnelikkust riikides, mida hinnatakse kõrge elukvaliteediga. Aruandes on kasutatud küsitlusuuringut, kus on reaalne SKP elaniku kohta, eluea pikkus, keegi, kellele loota, vabadus teha oma elus valikuid ning vabadus korruptsioonist. Õnnelikkust tunnustatakse juba ülemaailmses avalikus poliitikas olulise kontseptsioonina. Maailma õnnelikkuse aruanne näitab, et mõnes piirkonnas on viimastel aastatel olnud progresseeruv õnnelikkuse ebavõrdsus. Ilma eluta, ei saa tulla õnnelikkust.
 
==Vaata ka==
* [[Elustandard]]
*[[Elustandard|Õnnelikus]]
*[[Elustandard|Heaolu]]
 
== Viited ==