Deradikaliseerumine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Deradikaliseerimine''' on protsess, mille jooksul püütakse vähendada radikaliseerunud inimese pühendumust äärmuslusele ja tema osalemist vägivaldses äärmusluses osalemist selliselniisugusel määral, et tal kaob vajadus vägivallaaktidesvägivallaaktidest osa osaledavõtta.<ref>Kurt Braddock, John Horgan, Rehabilitating the Terrorists?: Challenges in Assessing the Effectiveness of De-radicalization Programs, (Terrorism and Political Violence, 2010, Vol 22), 280.</ref> Sageli kasutatakse deradikaliseerimisprogrammidest rääkides ka selliseid termineid nagu deprogrammeerimine, rehabiliteerimine, integreerimine ja vastuideoloogia.<ref name="Mohammed Elshimi 2017">Mohammed Elshimi, De-radicalisation in the UK Prevent . Strategy: Security, Identity, and Religion, (London, New York: Critical Terrorism Studies, Routledge, 2017), 58</ref> Deradikaliseerimine viitab ennetavatele [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastastele]] meetmetele, mille eesmärk on, et äärmuslikeäärmusliku ja vägivaldsetevägivaldse usu-usulise või poliitilistepoliitilise [[ideoloogia|ideoloogiaga]]tega inimesed võtaksid vastu mõõdukamad ja vägivallatud vaated.

=== AinuisikulineÜksikisiku javõi kollektiivnekollektiivi deradikaliseerimine ===

Deradikaliseerimine võib olla suunatud ühele isikule või rühmale. AinuisikuliseÜksikisiku deradikaliseerimise puhul püütakse muuta ühe inimese vaateid, kollektiivsekollektiivi deradikaliseerimise puhul aga soovitakse muuta rühma või organisatsiooni seisukohti ja veendumusi.<ref>Hamer El-Said, New Approaches to Countering Terrorism, (Palgrave Macmillan, 2015), 10-11.</ref>

=== Füüsiline javõi psühholoogiline eemaldumine ===

OotusteOrganisatsioonist lahkumist soodustavad järgmised asjaolud: ebakõla ootuste ja tegelikkuse vahelised ebakõladvahel – värvatu tunneb, et fantaasiapilt, mis enne liitumist tekkis,tekkinud kujutluspilt ja tegelik tegevuselu ei langesobi kokku.<ref>ohn Horgan, Walking Away from Terrorism: Accounts of Disengagement from Radical and Extremist Movements, (New York: Routledge, 2009), 32</ref>, Organisatsiooniorganisatsiooni strateegia ja tegevusega seotud illusioonideillusioonid puruneminepurunevad<ref>Fernando Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 789; Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661.; Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 104.</ref>, juhtimine on halb juhtimine,või juhti ei juhisaa umbusaldamineusaldada<ref>Omar Ashour, The De-Radicalization of Jihadists: transfoming armed islamist movements, (Routledge, 2009), 95-97; Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 104; Fernando Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 790.</ref>, varjatud elustiiliga toimetulekuon raske toime raskusedtulla<ref name="ReferenceA">Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661.</ref>, võimetusei suudeta kohaneda organisatsioonis kasutatava vägivallaga<ref>Ibid; Daniel Koehler, Understanding deradicalization: methods, tools and programs for countering violent extremism, (New York, London: Routledge, 2016), 16; Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 102-103.</ref>, usukaob kaotamineusk organisatsiooni ideoloogiasse<ref>Daniel Koehler, Understanding deradicalization: methods, tools and programs for countering violent extremism, (New York, London: Routledge, 2016), 16; Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 102</ref>, läbipõlemineväsimus<ref>Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661; Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 104-105.</ref>.

=== Tõmbetegurid, mis innustavad inimest liikuma rohkem andva alternatiivi poole===

MuutusInimest innustavad liikuma rohkem pakkuva alternatiivi poole sellised asjaolud: muutus lojaalsuses<ref>Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661; Fernando Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 796.</ref>, uute väljavaadete tekkimine töö, hariduse või huvitegevuse kaudu<ref>Mary Beth Altier, Christian N. Thorougood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661.</ref>, soov abielluda ja luua pere<ref>Fernando, Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 795-797</ref>, positiivne kokkupuude mõõdukatega<ref>Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 105-106; Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661</ref>, majanduslikud stiimulid – eraldumine on tõenäolisem, kui liige ei ole organisatsioonist majanduslikult sõltuv<ref name="ReferenceA"/>, amnestia<ref name="ReferenceA"/>.

Enne kui hakata inimest deradikaliseerima ja/või tema eemaldumist toetama, tuleb välja selgitada need asjaolud, mis esialgu muutsid inimese mõttemaailma muutsid ja ajendasid teda organisatsiooniga liituma. Neid teades on lihtsam inimesele sobilikku toetust pakkuda.

Mentori,Deradikaliseerumist ja eemaldumist soodustavad tegevused tugiisikuon määraminejärgmised: isikule; majanduslikumääratakse mentor või tugiisik, pakutakse psühholoogilist ja/või sotsiaalabireligioosset pakkuminenõustamist, majanduslikku ja sotsiaalabi, et toetada inimesetöö tööleidmistleidmist, hariduse jätkamist ja uue sotsiaalvõrgustiku tekitamist; psühholoogiline nõustamine; religioosne nõustamine.<ref name="Heidi Maiberg 2018">Heidi Maiberg. Islamistide deradikaliseerumist ja eemaldumist soodustavad meetodid ja teemad kuue Euroopa riigi näitel. (Tartu Ülikool, Magistritöö 2018)</ref>

=== Aruteluteemad deradikaliseerumise ja eemaldumise toetamisel===

IdentiteetInimest püütakse deradikaliseerida ja tema eemaldumist toetada sobivate aruteluteemade abil. Mõned neist teemadest on näiteks niisugused: identiteet – arutatakse, millel põhineb inimese identiteet.; Gruppigruppi kuuluvuskuulumine ja uute tegevuste leidmine – vestluste käigus proovitakse aru saada, miks inimene soovib kuuluda organisatsiooni ning püütakse leida talle vägivallatuid tegevusi, kuhu energia suunata.; Religioonreligioon ja ideoloogia – arutatakse inimese religioosseidvaimulik ja/või ideoloogilisimentor vaateidarutleb vaimulikuradikaliseerunuga religioossete ja/või mentorigaideoloogiliste vaadete üle.<ref name="Heidi Maiberg 2018"/>