Saka vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
[[1291]] jaotas piiskop muust piiskopkonnast eraldi olevat Saka lahustükki läänideks<ref>https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, "Burgenlexikon", Riga 1922, Sackenhausen, lk. 109</ref>.
Tänapäeva Läti ajaloolased paigutavad linnuse rajamisdaatumi XIII sajandi lõppu, kuna ühe dokumendi järgi tuleb välja, et [[1305]]. aastal eksisteerisid juba nii Saka (''castrum Sacke'') kui ka (Ciravaga seotud) [[Dzintare vasallilinnus]]ed (''..castrum Zintere cum pertinentis suis'')<ref>A. Bauer, Kuramaa Maaarhiivi ürikud Rostockis, Miitavi provintsiaalmuuseumi kogud, 1305, II, 17</ref>. Tõsi küll, algselt olid need siis ilmselt piiskopi poolt kurelaste vanadesse puidust muinaslinnustesse asutatud piiskopilinnused<ref>http://www.castle.lv/latvija/saka.html Rimša castle</ref>. Üriku tekst ise kõlab nii: Kuramaa piiskop Burhard, toompraost Berthold ja kogu Toomkapiitel, tulles vastu ordumeistri, maamarssali (sõjavägede ülemjuhataja), komtuur Hoyeri, [[Kuldiga komtuur]]i Rudolfi, ordumeistri kapellaani Werneri, Kuldiga foogti Reinfriedi ja teiste orduvendade soovile läänistab ühiselt Heinrich Helmedele, Bernhard Gangile, Konrad Meyemile ja Theodorich Schperlingule ning viimase emapoolsetele sugulastele Theodorich ja Friedrich Ringstedile Saka ja Dzintare linnused piirkondadega, välja arvatud Prusieniki ja Karkli vakused, ning piiskopile kuuluv osa Adzest, tingimusega, et eelpoolmainitud vasallid asuvad nendesse kohtadesse elama 4 aasta jooksul, vastasel korral kaotab läänikiri kehtivuse<ref>https://www.historia.lv/dokumenti/kurzemes-biskaps-burhards-izleno-sakas-un-dzintares-pilis-18021305 Historia.lv, Saka</ref>. Kirjast nähtub ka kuivõrd tugevalt oli piiskopkond sõltuvuses ordust, seda enam, et ametlikult oli terve Toomkapiitel inkorporeeritud Saksa ordusse.
Vasallilinnuseid oli Kuramaa piiskopkonnas siiski vähe võrrelduna teiste Vana-Liivimaa piiskopkondadega, kus just vasallidel oli piiskopkonna kaitsel kandev jõud. Ilmselt oli see tingitud piiskopkonna kuuluvusest de facto Saksa ordu alluvusse ja kaitse alla ning orduriigile sarnase haldusstruktuuri kasutamisest piiskopkonnas.
| |||