Durbe ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[1340]]. aastaks seadis Liivi ordu sisse kirjapostiteenistuse kõigi oma linnuste vahele. Ordu kirjapoisid olid riietatud sinisest ja punasest kalevist valmistatud mundritesse. Linnustes olid hobusetallide kõrval nn. "kirjatoad", kus kõik kirjad kanti registrisse, nummerdati ja märgiti neile saabumis- ja väljasõidukellaajad. Postiasjandusega tegelesid tavaliselt vanemad või sõdades vigastada saanud orduvennad, kes polnud enam väeteenistuseks kõlbulikud<ref>Postijaamad riigi ja reisija teenistuses, Eerik Selli, kirjasus "Valgus", Tallinn 1976, lk. 14-15</ref>. Preisimaalt Liivimaale saadeti kirjad Meemeli komtuuri kaudu. Rannatee viis Samlandist üle Kura sääre Meemelisse (Klaipeda) ja edasi läbi Polangeni (Palanga) Liibavisse (Liepaja), kust pöördus sisemaale – Riia poole. Tee läbis seal juba ainult ametlikult ordu käes olevaid alasid seoses kõrvaloleva Leedu Suurvürstiriigi tõttu, kellega pidevalt oldi sõjajalal. Teelõik oli seetõttu ordukäskjalgadele ohtlik. Memeli komtuur saatis Liivimaale adresseeritud kirjad esimese ordulinnuseni kurelastest käskjalgadega või andis need kaasa Liivimaale reisivatele orduametnikele, kes said seks puhuks teele relvastatud saatemeeskonna<ref>Nachrichtendienst und Reiseverkehr des Deutschen Ordens um 1400, Inaragual-Dissertation, Albertus-Universität zu Köningsberg, Philosophischen Fakultät, Elbing 1913, lk. 2-5, 33-35, 55, Ida-Preisimaa</ref>. Üheks Kuramaa maantekastellide, sealhulgas Durbe ülesandeks oli just postiteenistuse turvalisuse ja tõrgeteta toimimise tagamine.

 

 

[[1350]] on esmakordselt mainitud Durbe jõge<ref>https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, "Burgenlexikon", Riga 1922, Durben, lk. 54</ref>, mis Durbe järvest välja voolas.