Elementaarlaeng: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Elementaarlaeng''' (tähis <math>e</math>) on väikseim vabalt eksisteeriv [[elektrilaeng]]. Iga keha elektrilaeng saab olla elementaarlaengu täisarvkordne. Elementaarlaeng või olla positiivne või negatiivne. Negatiivne elementaarlaeng <math>-e</math> on näiteks [[elektron]]il ja [[müüon]]il ning niisama suur positiivne elementaarlaeng <math>+e</math> [[prooton]]il ja [[positron]]il. [[Osakestefüüsika standardmudel]]isse kuuluval [[kvark|kvargil]] võib küll olla elementaarlaengust väiksem laeng <math>\pm\tfrac{1}{3} e</math> või <math>\pm\tfrac{2}{3}</math>, kuid neid laenguid kandvad osakesed ei esine eraldi – kvargid moodustavad alati [[liitosake]]se, mille laeng on seesama elementaarlaeng <math>e</math> või null, laengu puudumine, nagu on elektriline laeng [[neutron]]il.
 
Elementaarlaeng on universaalne [[füüsikakonstant]] ja tema [[mõõtühik]] on [[kulon]] (C):<ref name=„CODATA“> [https://physics.nist.gov/cgi-bin/cuu/Value?e CODATA Internationally recommended 2018 values of the Fundamental Physical Constants: elementary charge]</ref>
5. rida:
See elementaarlaengu täpne ([[piirhälve]]teta) väärtus kehtib alates 20. maist 2019 (vt ka [[SI põhiühikud]]).
 
Teoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal Saksa [[füüsik]] [[Hermann von Helmholtz]]. Esimesena sai katselised mõõtmistulemused [[Ameerika]] füüsik [[Robert Andrews Millikan]]. Ta tõestas elementaarlaengu reaalse olemasolu aastatel 1909–1916. Laengu märk elektronil - ja prootonil + on ajalooliselt väljakujunenud ja seega kokkuleppeline. Samuti nagu on kokkuleppeline elektrivoolu suund, mida loetakse kulgevaks vooluringi positiivselt laetud osast negatiivsesse osasse.
 
== Viited ==