Reheahi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Reheahi''' oli kuni 19. sajandi lõpuni [[Eesti]] aladel levinud peamise elamutüübi [[rehielamu]] [[kütteseade]]<ref name=":0">Ojaste, H. (2017). Mida peaksin teadma reheahjust, omanikuna. Tallinn: Eesti Vabaõhu Muuseum.</ref>, mis algselt koosnes [[Kolle|koldest]] ja [[keris]]est.
Reheahi ehk [[kerisahi]] paiknes algselt üheruumilises suitsutoas, mis on oma arenguloos jõudnud kolme ruumini: [[rehetuba]], [[rehealune]] ja [[Kamber (taluarhitektuur)|kamber]]. Reheahi paiknes alati rehetoas, mis oli väga pikka aega ainus köetav ruum [[hoone]]s. Eesti piirialadel on levinud naaberrahvaste mõjutustega [[setud]]e, [[Rannarootslased|rannarootslaste]] ja [[rannaelamu]]d ja neis olevad kerisahjud on samuti piirkonniti äratuntavate erinevustega. [[Kesk-Eesti]]s ja [[Lääne-Eesti]]s on levinud klassikalised kerisahjud, [[Lõuna-Eesti]]s, [[Saaremaa]]l ja [[Muhu]]s umbahjud ning Loode- ja [[Põhja-Eesti]]s turvapostiga ehk puidust tugiraamiga reheahjud. Umbahjud võisid olla nii lõõridega kui ka lõõrideta, samuti ka kerisega või ilma<ref name=":0" />.
== Ajalugu ==
| |||