Eesti välispoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
25. rida:
===Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes===
 
Eesti Vabariigil toimib [[konsulaarkaitse]] [[kodanik|kodanikele]] erinevatespaljudes asukohamaades ning nendealane info on kõigile kergesti kättesaadav.<ref name="MA9hW" /> Seoses uute esinduste avamisega Euroopa riikides ja kaugemalgi laieneb ka konsulaarkaitse osutamise võimalus Eesti kodanikele. Konsulaarosakonna sihiks on saavutada [[viisavabadus|viisavaba]] suhtlemine võimalikult paljude [[Euroopa riigid|Euroopa riikidega]].<ref name="WoK3f" />
 
Samuti edendatakse pidevalt kodanike õigusi (reisimis-, töötamis-, viibimisõigusi jne).<ref name="MA9hW" /> Välisministeerium jätkab tööd viisavaba suhtlemise nimel, et Eesti kodanike reisimisvõimalused lihtsustuksid ja avarduksid, samuti konsulaarkaitse paremaks korraldamiseks nii üksikjuhtumite lahendamisel kui ka õigusliku baasi loomisel [[Rahvusvaheline leping|välislepingute]] abil.<ref name="WoK3f" /> Väga positiivseks võib pidada Eesti Vabariigi toimetulekut piiriületajatega ning nende probleemidega.<ref name="MA9hW" />
33. rida:
Eesti on ülemaailmselt jätnud endast väga hea mulje, sest väikese riigina on ta tegev paljudes projektides ning kiidetakse tema algatuslikkust [[Rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvahelistes organisatsioonides]].<ref name="MA9hW" /> Näiteks on Eesti Interpoli ([[Interpol|International Criminal Police Organization]]) liige alates 1992. aastast ning 1995. aastast on Eestil juurdepääs Interpoli ülemaailmsele turvalisele sidevõrgule. 2002. aastal korraldati Tallinnas Interpoli Euroopa Regionaalkonverents alates 2002. aastast on Eesti esindatud Interpoli Euroopa Komitees.<ref name="ETgFX" />
 
Eestit saadab ka kuvand innovaatilisest riigist. Oma väiksusest hoolimata räägib Eesti pidevalt kaasa globaalteemadel ning sedateeb vägagiseda asjatundlikult. Samuti antakse Eestile piisavalt vastutust tähtsates küsimustes ning selle kaudu panustab riik kogu maailma.<ref name="MA9hW" /> Eesti on võtnud osa paljudest Kaitseväekaitseväe õppustest koos USA, Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa ja teiste suurriikidega. Erinevates projektides on Eestile jäänud mitmeid ülesandeid, nagu näiteks kirjutada peatükk õppuse raportisse tubakatoodete tarvitamise tagajärgedest sõjaväelisele sooritusele ja tervisele.<ref name="jZXRI" />
 
===Eesti väärtused välissuhetes===
39. rida:
Eesti peab välispoliitiliselt väga oluliseks väärtuste ruumi arengut ja kasvu ning majandusliku vabaduse ja vabakaubanduse toetamist.<ref name="MA9hW" /> Kõik [[Euroopa Liidu riikide loend|Euroopa Liidu liikmesriigid]] moodustavad ühtse euroliidu siseturu ja seal käib kauplemine vabakaubanduse põhimõtete järgi. Imetilluke Eesti siseturg oma 1,4 miljoni tarbijaga neljasajakordistub.<ref name="CZFsQ" /> Eesti suureks eesmärgiks on ka [[Demokraatia|demokraatiat]] ja [[Õigusriik|õigusriigi]] põhimõtteid taotlevate ning inimõigusi kaitsevate rahvusvahelise õiguse normide edendamine.<ref name="MA9hW" />
 
Eesti riik hindab arengukoostööd ühiseid väärtusi tunnustavate partneritega. Eesti on valmis alati omalt poolt toetama erinevaidabi maailmavajavaid riike, andes neile [[humanitaarabi]] või osaledes [[Rahuoperatsioon|rahuoperatsioonides]] ja [[Tsiviilülesehitustöö|tsiviilülesehitustöös]].<ref name="MA9hW" /> Näiteks on [[Eesti kaitsevägi]] osalenud Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF ([[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|International Security Assistance Force]]) koosseisus alates 2003. aasta märtsist.<ref name="geXTz" />
 
==Eesti Vabariigi välispoliitika läbi aegade==
51. rida:
===Euroopa Liit ja NATO (2004–...)===
 
Euroopa Liidu ja NATO liikmena on Eesti välispoliitiline taustsüsteem palju detailsem. Välispoliitika olemuse muutumine ja avardumine eeldab pidevat seisukohtade kujundamist erinevatespaljudes küsimustes. ning poliitikaPoliitika kujundamise protsessis tuleb rohkem kaasata valitsusväliseid organisatsioone.
 
Uuenenud välispoliitilises olukorras tuleb Eestil pöörata suuremat tähelepanu rahvusvaheliste suhete uurimisele ning kodanikeorganisatsioonide valmisolekule ja suutlikkusele kaasa rääkida avaliku võimu otsustusportsessis. Välispoliitilise võimekuse kasvatamise üheks eelduseks on [[kolmas sektor|kolmanda sektori]] kaasamisel riigi strateegilise huvi täpsustamine ning sellest lähtuvad tegevused.<ref name="hE68g" />