Deradikaliseerumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Murulauk (arutelu | kaastöö)
Asendasin *radikaliseerumise paljudes kohtades *radikaliseerimisega, sest artiklis kirjeldatakse valdavalt inimese käitumist mõjutada püüdvaid programme. Kui mulle jäi mulje, et tegemist võib olla ka enesekohase tegevusega, s.t, et inimesel endal on soov äärmuslusest vabaneda, siis jätsin -u- liite alles (radikaliseeruma). Samuti parandasin viiteloendis nimetatud tekstist lähtudes termini definitsiooni.
Murulauk (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}}
'''Deradikaliseerimine''' on protsess, mille jooksul püütakse vähendada radikaliseerunud inimese pühendumust äärmuslusele ja vägivaldses äärmusluses osalemist sellisel määral, et tal kaob vajadus vägivallaaktides osaleda.<ref>Kurt Braddock, John Horgan, Rehabilitating the Terrorists?: Challenges in Assessing the Effectiveness of De-radicalization Programs, (Terrorism and Political Violence, 2010, Vol 22), 280.</ref> Sageli kasutatakse deradikaliseerimisprogrammidest rääkides ka selliseid termineid nagu ''deprogrammeerimine'', ''rehabiliteerimine'', ''integreerimine'' ja ''vastuideoloogia''.<ref name="Mohammed Elshimi 2017">Mohammed Elshimi, De-radicalisation in the UK Prevent . Strategy: Security, Identity, and Religion, (London, New York: Critical Terrorism Studies, Routledge, 2017), 58</ref> Deradikaliseerimine viitab ennetavatele [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastastele]] meetmetele, mille eesmärk on, et äärmuslike ja vägivaldsete usu- või poliitiliste [[ideoloogia]]tega inimesed võtaksid vastu mõõdukamad ja vägivallatud vaated.
 
== Olulised mõisted ==
9. rida:
=== Radikaliseerumine ===
{{Vaata ka|Radikaliseerumine}}
 
Radikaliseerumine on protsess, mille käigus suureneb isiku soov muuta ühiskondlikku ja poliitilist korda. Protsessi "käigus muutub kardinaalselt isiku hoiak ja maailmapilt, millele võib lisanduda, kuigi mitte alati, suhtumise teisenemine meetmetesse, millega tahetakse ühiskondlikku pööret ellu viia".<ref>Maris Riisenberg, Lääne-Euroopa muslimid ja üleilmne džihaad, (Tartu Ülikool, Magistritöö, 2013), 48.</ref>
 
=== Taasühiskonnastamine ===
15. rida ⟶ 16. rida:
 
=== Ainuisikuline ja kollektiivne deradikaliseerimine ===
DeradikaliseerimiseDeradikaliseerimine protsessisvõib saabolla eristadasuunatud ainuisikulistühele jaisikule kollektiivsetvõi deradikaliseerimist:rühmale. ainuisikulisesAinuisikulise protsessisderadikaliseerimise töötataksepuhul korragapüütakse muuta ühe indiviidigainimese vaateid, kollektiivseskollektiivse kollektiivideradikaliseerimise võipuhul koguaga soovitakse muuta rühma või organisatsiooni muutuvateseisukohti ja vaadetegaveendumusi.<ref>Hamer El-Said, New Approaches to Countering Terrorism, (Palgrave Macmillan, 2015), 10-11.</ref>
 
=== Füüsiline ja psühholoogiline eemaldumine ===
26. rida ⟶ 27. rida:
=== Organisatsioonist lahkumist soodustavad ehk tõuketegurid ===
 
Ootuste ja tegelikkuse vahelised ebakõlad – värvatu tunneb, et fantaasiapilt, mis liitumiselenne liitumist tekkis, ja tegelik tegevus ei lange kokku.<ref>ohn Horgan, Walking Away from Terrorism: Accounts of Disengagement from Radical and Extremist Movements, (New York: Routledge, 2009), 32</ref> Organisatsiooni strateegia ja tegevusega seotud illusioonide purunemine<ref>Fernando Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 789; Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661.; Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 104.</ref>, halb juhtimine, juhi umbusaldamine<ref>Omar Ashour, The De-Radicalization of Jihadists: transfoming armed islamist movements, (Routledge, 2009), 95-97; Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 104; Fernando Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 790.</ref>, raskused varjatud elustiiliga toimetulekultoimetuleku raskused<ref name="ReferenceA">Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661.</ref>, võimetus kohaneda organisatsioonis kasutatava vägivallaga<ref>Ibid; Daniel Koehler, Understanding deradicalization: methods, tools and programs for countering violent extremism, (New York, London: Routledge, 2016), 16; Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 102-103.</ref>, usu kaotamine organisatsiooni ideoloogiasse<ref>Daniel Koehler, Understanding deradicalization: methods, tools and programs for countering violent extremism, (New York, London: Routledge, 2016), 16; Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 102</ref>, läbipõlemine<ref>Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661; Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 104-105.</ref>.
 
=== Tõmbetegurid, mis innustavad inimest liikuma rohkem andva alternatiivi poole===
32. rida ⟶ 33. rida:
Muutus lojaalsuses<ref>Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661; Fernando Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 796.</ref>, uute väljavaadete tekkimine töö, hariduse või huvitegevuse kaudu<ref>Mary Beth Altier, Christian N. Thorougood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661.</ref>, soov abielluda ja luua pere<ref>Fernando, Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 795-797</ref>, positiivne kokkupuude mõõdukatega<ref>Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 105-106; Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661</ref>, majanduslikud stiimulid – eraldumine on tõenäolisem, kui liige ei ole organisatsioonist majanduslikult sõltuv<ref name="ReferenceA"/>, amnestia<ref name="ReferenceA"/>.
 
Enne deradikaliseerumisekui hakata inimest deradikaliseerima ja/või eemaldumisetema toetamiseeemaldumist alustamisttoetama, tuleb välja selgitada need asjaolud, mis onesialgu põhjustanudmuutsid inimese mõttemaailma muutumise ja ajendasid teda organisatsiooniga liitumiseliituma. Neid teades on lihtsam inimesele sobilikku toetust pakkuda.
 
== Deradikaliseerimisprogrammid ==
 
Deradikaliseerimisprogramme korraldavad riiklikud ja/või kolmanda sektori organisatsioonid. Nende tegevuste eesmärk on toetada inimese mõttemaailma muutumist ja tema taasühiskonnastumisttaasühiskonnastamist. Programmide või toetavate tegevuste õnnestumineõnnestumiseks on kahesuunaline tee, sest need esitavad väljakutseidvaja nii indiviidileindiviidi kui ka kogu ühiskonnaleühiskonna head tervikunatahet. Kui ühiskond ei ole selleks valmis, ei saa programm olla lõpuni edukas.
 
=== Deradikaliseerumist ja eemaldumist soodustavad meetodid ===