Deradikaliseerumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Asendasin *radikaliseerumise paljudes kohtades *radikaliseerimisega, sest artiklis kirjeldatakse valdavalt inimese käitumist mõjutada püüdvaid programme. Kui mulle jäi mulje, et tegemist võib olla ka enesekohase tegevusega, s.t, et inimesel endal on soov äärmuslusest vabaneda, siis jätsin -u- liite alles (radikaliseeruma). Samuti parandasin viiteloendis nimetatud tekstist lähtudes termini definitsiooni. |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}}
'''Deradikaliseerimine''' on protsess, mille jooksul püütakse vähendada radikaliseerunud inimese pühendumust äärmuslusele ja vägivaldses äärmusluses osalemist sellisel määral, et tal kaob vajadus vägivallaaktides osaleda.<ref>Kurt Braddock, John Horgan, Rehabilitating the Terrorists?: Challenges in Assessing the Effectiveness of De-radicalization Programs, (Terrorism and Political Violence, 2010, Vol 22), 280.</ref> Sageli kasutatakse deradikaliseerimisprogrammidest rääkides ka selliseid termineid nagu
== Olulised mõisted ==
9. rida:
=== Radikaliseerumine ===
{{Vaata ka|Radikaliseerumine}}
Radikaliseerumine on protsess, mille käigus suureneb isiku soov muuta ühiskondlikku ja poliitilist korda. Protsessi "käigus muutub kardinaalselt isiku hoiak ja maailmapilt, millele võib lisanduda
=== Taasühiskonnastamine ===
15. rida ⟶ 16. rida:
=== Ainuisikuline ja kollektiivne deradikaliseerimine ===
=== Füüsiline ja psühholoogiline eemaldumine ===
26. rida ⟶ 27. rida:
=== Organisatsioonist lahkumist soodustavad ehk tõuketegurid ===
Ootuste ja tegelikkuse vahelised ebakõlad – värvatu tunneb, et fantaasiapilt, mis
=== Tõmbetegurid, mis innustavad inimest liikuma rohkem andva alternatiivi poole===
32. rida ⟶ 33. rida:
Muutus lojaalsuses<ref>Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661; Fernando Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 796.</ref>, uute väljavaadete tekkimine töö, hariduse või huvitegevuse kaudu<ref>Mary Beth Altier, Christian N. Thorougood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661.</ref>, soov abielluda ja luua pere<ref>Fernando, Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 795-797</ref>, positiivne kokkupuude mõõdukatega<ref>Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 105-106; Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661</ref>, majanduslikud stiimulid – eraldumine on tõenäolisem, kui liige ei ole organisatsioonist majanduslikult sõltuv<ref name="ReferenceA"/>, amnestia<ref name="ReferenceA"/>.
Enne
== Deradikaliseerimisprogrammid ==
Deradikaliseerimisprogramme korraldavad riiklikud ja/või kolmanda sektori organisatsioonid. Nende tegevuste eesmärk on toetada inimese mõttemaailma muutumist ja tema
=== Deradikaliseerumist ja eemaldumist soodustavad meetodid ===
|