Põhikude: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 78.84.146.54 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.)
PResümee puudub
{{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}}
'''PõhikoedPõhikude'''<ref>Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikudetpõhikude tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.</ref>''' on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: [[fotosüntees]], varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.
*[[fotosüntees]], varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.
 
'''Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet:'''
*'''assimilatsioonipõhikude''' ehk '''klorenhüüm''' ehk '''mesofüll'''<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm</ref> asub [[leht|lehes]] või noorte [[vars|varte]] [[esikoor]]es. Rakkudes on palju [[kloroplast]]e ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad [[sammaskude|sammas]]- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda [[kobekude|kobe]]- ehk tohlkoeks<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 
==Põhikudede liigitus==
===Liigitus funktsiooni järgi===
*'''assimilatsioonipõhikudeAssimilatsioonipõhikude''' ehk '''klorenhüüm''' ehk '''mesofüll'''<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm</ref> asub [[leht|lehes]] või noorte [[vars|varte]] [[esikoor]]es. Rakkudes on palju [[kloroplast]]e ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad [[sammaskude|sammas]]- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda [[kobekude|kobe]]- ehk tohlkoeks<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
*'''säilituspõhikude''' leidub [[juur]]es, [[risoom]]is, [[vars|varre]] keskosas ja [[seeme|seemnetes]], [[vili|viljades]], [[sibul|sibulates]], [[mugul|mugulates]] jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: [[tärklis]]- ja [[valk|valguterad]], lahustunud suhkrud, harvem [[õli]]tilgakesed. Viljades on rohkesti [[kromoplast]]e. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks [[aspar]]il, [[kohvipuu]]l, [[diospüür]]il või [[datlipalm]]il<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 
* '''veesäilituspõhikude''' [[sukulent]]idel ehk [[turdtaim]]edel, näiteks sugukondades [[piimalillelised]], [[kaktuselised]] ning perekondades [[agaav]], [[kukehari]], [[soolarohi]]. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete [[vakuool]]idega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 
* '''õhukude''' ehk '''aerenhüüm''' sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb [[sootaim|soo-]] ja [[veetaim]]edel, siin on aerenhüümil oluline osa [[gaasivahetus]]es. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 
'''Põhikudesid===Liigitus saab liigitada ka nendetaimes paiknemise järgi taimes:'''===
* '''esikooreEsikoore põhikude''' ehk '''esikoore parenhüüm''' asub [[epiderm]]i ja [[kesksilinder|kesksilindri]] vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.
 
* '''esikoore põhikude''' ehk '''esikoore parenhüüm''' asub [[epiderm]]i ja [[kesksilinder|kesksilindri]] vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.
 
* '''säsi''' on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude.
 
167 417

muudatust