Kivikirstkalme: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti pronksiaegsete inimeste [[genoom]]ide analüüs, mis enamjaolt põhines just kivikirstkalmetesse maetud isikute säilmetel, näitas, et kõik 16 testitud meest kuulusid isaliini [[haplogrupp]]i [[Haplogrupp R1a|R1a]]. See tulemus on samasugune, mis [[Läänemeri|Läänemere]] idakalda varasema [[nöörkeraamika kultuur]]i meestel. Ka emaliini haplogrupid ei näidanud erinevust varasema ajaga. [[Autosoom]]se geneetilise materjali analüüs näitas aga, et võrreldes nöörkeraamika inimestega oli kasvanud [[lääne kütid-korilased|lääne küttide-korilaste]] geenipärandi osakaal, mis tähendab, et lisandus inimesi piirkonnast, kus varem oli olnud tugev Euroopa läänepoolsete küttide-korilaste geenipärand, ehk siis lääne, edela või lõuna poolt. Eesti kivikirstkalmete rahva kujunemises võis siiski oma osa olla ka varasemal kohalikul elanikkonnal. [[DNA]] analüüs tuvastas testitud indiviidide seas ühtlasi kaks sugulast, tõenäoliselt [[onu]] ja tema õepoja, kes polnud aga maetud samasse kalmerühma, vaid 13 km vahega. See osutab, et kivikirstkalmeid kasutas piiratud hulk inimesi. Analüüs näitas ka seda, et nende inimeste nahk, juuksed ja silmad olid heledamad kui varasematel asukatel, ning [[laktoositaluvus]]e [[alleel]]i esines varasemast märksa sagedamini (rohkem kui 50%-l).<ref>Lehti Saag 2019: 41–43, 49</ref><ref>[https://novaator.err.ee/908203/vana-dna-uus-sonumitooja-eesti-rahvastiku-ajaloo-kohta Vana DNA – uus sõnumitooja Eesti rahvastiku ajaloo kohta], [[ERR Novaator]], 09.02.2019</ref>

 

[[File:Old tombstone of 3000 years old circular burial grounds near Bullumuiža - panoramio.jpg|thumb|Buļļumuiža kalme jäänused]]

[[Läti]]s on levinud samalaadsed kalmed kui Eestis,<ref name=Lang200761>Valter Lang 2007: 61</ref> kuid neid on [[teadus]]likult vähe uuritud.<ref>Valter Lang 2018: 163</ref> Läti kivikirstkalmed on teadaolevalt ühe kiviringiga, kuid mõnel juhul on sellele juurde ehitatud poolringe. Sarnaselt Eestile leidub ka Lätis mitme kirstuga kalmeid, kohati isegi kuni 7 ühes kalmes. Põletusmatused olid Lätis rohkem levinud ja mõned väiksed kirstud on ehitatud isegi spetsiaalselt sellise matmisviisi tarvis. Nagu Eestis, on ka Lätis hauapanused osalt lääne-, osalt idapoolset päritolu esemed.<ref>Valter Lang 2018: 163–166</ref>

 

Üks paremini läbiuuritud kalmerühmi asub [[Buļļumuiža]]s ([[Valmiera rajoon]]). Seal asus 30 kalmet, neist suurimad 30–35 m pikad, 15–20 m laiad ja 1,5–3 m kõrged. Kalmed olid tihti omavahel ühendatud.<ref name=Lang200761 /> [[Salenieki]]s ([[Rēzekne rajoon]]) asus 31 kivikirstkalmet. Selle kivikonstruktsioonid – kiviread, kirstutaolised lademed ja kirstud – olid maapinna tasemel, kuid muus koosnes kokkukuhjatud [[liiv]]ast. Kalme keskel, tihti matuse kõrval, olid olnud tuleasemed.<ref>Valter Lang 2007: 100</ref>

 

==Vaata ka==