Kivikirstkalme: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
44. rida:
Eesti pronksiaegsete inimeste [[genoom]]ide analüüs, mis enamjaolt põhines just kivikirstkalmetesse maetud isikute säilmetel, näitas, et kõik 16 testitud meest kuulusid isaliini [[haplogrupp]]i [[Haplogrupp R1a|R1a]]. See tulemus on samasugune, mis [[Läänemeri|Läänemere]] idakalda varasema [[nöörkeraamika kultuur]]i meestel. Ka emaliini haplogrupid ei näidanud erinevust varasema ajaga. [[Autosoom]]se geneetilise materjali analüüs näitas aga, et võrreldes nöörkeraamika inimestega oli kasvanud [[lääne kütid-korilased|lääne küttide-korilaste]] geenipärandi osakaal, mis tähendab, et lisandus inimesi piirkonnast, kus varem oli olnud tugev Euroopa läänepoolsete küttide-korilaste geenipärand, ehk siis lääne, edela või lõuna poolt. Eesti kivikirstkalmete rahva kujunemises võis siiski oma osa olla ka varasemal kohalikul elanikkonnal. [[DNA]] analüüs tuvastas testitud indiviidide seas ühtlasi kaks sugulast, tõenäoliselt [[onu]] ja tema õepoja, kes polnud aga maetud samasse kalmerühma, vaid 13 km vahega. See osutab, et kivikirstkalmeid kasutas piiratud hulk inimesi. Analüüs näitas ka seda, et nende inimeste nahk, juuksed ja silmad olid heledamad kui varasematel asukatel, ning [[laktoositaluvus]]e [[alleel]]i esines varasemast märksa sagedamini (rohkem kui 50%-l).<ref>Lehti Saag 2019: 41–43, 49</ref><ref>[https://novaator.err.ee/908203/vana-dna-uus-sonumitooja-eesti-rahvastiku-ajaloo-kohta Vana DNA – uus sõnumitooja Eesti rahvastiku ajaloo kohta], [[ERR Novaator]], 09.02.2019</ref>
 
==Kivikirstkalmed Lätis==
[[File:Old tombstone of 3000 years old circular burial grounds near Bullumuiža - panoramio.jpg|thumb|Buļļumuiža kalme jäänused]]
==Kivikirstkalmed Lätis==
[[Läti]]s on levinud samalaadsed kalmed kui Eestis,<ref name=Lang200761>Valter Lang 2007: 61</ref> kuid neid on [[teadus]]likult vähe uuritud.<ref>Valter Lang 2018: 163</ref> Läti kivikirstkalmed on teadaolevalt ühe kiviringiga, kuid mõnel juhul on sellele juurde ehitatud poolringe. Sarnaselt Eestile leidub ka Lätis mitme kirstuga kalmeid, kohati isegi kuni 7 ühes kalmes. Põletusmatused olid Lätis rohkem levinud ja mõned väiksed kirstud on ehitatud isegi spetsiaalselt sellise matmisviisi tarvis. Nagu Eestis, on ka Lätis hauapanused osalt lääne-, osalt idapoolset päritolu esemed.<ref>Valter Lang 2018: 163–166</ref>
 
Üks paremini läbiuuritud kalmerühmi asub [[Buļļumuiža]]s ([[Valmiera rajoon]]). Seal asus 30 kalmet, neist suurimad 30–35 m pikad, 15–20 m laiad ja 1,5–3 m kõrged. Kalmed olid tihti omavahel ühendatud.<ref name=Lang200761 /> [[Salenieki]]s ([[Rēzekne rajoon]]) asus 31 kivikirstkalmet. Selle kivikonstruktsioonid – kiviread, kirstutaolised lademed ja kirstud – olid maapinna tasemel, kuid muus koosnes kokkukuhjatud [[liiv]]ast. Kalme keskel, tihti matuse kõrval, olid olnud tuleasemed.<ref>Valter Lang 2007: 100</ref>
 
==Kivikirstkalmed Soomes==
[[File:Sammallahdenmäki (gravrösen från bronsåldern) 12.jpg|thumb|[[Sammallahdenmäki]] kivikirstkalme Soomes]]
[[Soome]]st on avastatud umbes 10 000 kivikirstkalmet ([[soome keel]]es ’’hiidenkiukaat’’ ehk „hiiukerised”). Nende rajamise algusajaks on arvatud umbes aastat 1500 eKr, mõnedel hinnangutel aga juba hilis[[neoliitikum]]i, ja neid kasutati läbi [[pronksiaeg|pronksiaja]] kuni [[rauaaeg|rauaajani]] välja. Kalmed paiknevad reeglina rühmiti, tavaliselt 10–15, maksimaalselt 75 kalmet koos. Kalmete läbimõõt ulatub tavaliselt kuni 10 meetrini ja kõrgus kuni 1 meetrini, suurimatel vastavalt 35 ja 5 meetrini. Vanemad kalmed olid pigem suuremad ja asusid kõrgetel kaljunukkidel, hilisemad olid pigem väiksemad ja paiknesid madalamatel aladel. Kalmed on ehitatud ümaratest [[maakivi]]dest, kui piirkondades, kus esineb [[liivakivi]], on kasutatud ka liivakiviplaate, eriti kirstude tegemiseks. Laibamatuse jaoks mõeldud inimesepikkused kirstud paiknevad tavaliselt kalme keskel, harvem äärealal. Kohati on kalmetes väikesed põletusmatuse jaoks mõeldud kirstud või pole üldse kirste. Kalme jalamil on sageli kividest ring või mitu ringi. Algselt kasutati kivikirstkalmeid vaid laibamatuste jaoks, hiljem lisandus põletusmatuse traditsioon. Kalmetest leitud esemed osutavad Skandinaaviale. Soome kivikirstkalmeid peetaksegi pärinevat Skandinaaviast ja arvatakse, et kalmete levimisega seondub ka teatud hulga inimeste sisseränne.<ref>Valter Lang 2018: 159–162, 305</ref>
 
==Vaata ka==