Limburgi hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=novemberveebruar|aasta=20142020}}{{viita}}{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}}

OsariigiLimburgi osariigi territoorium paiknes [[Madalmaad]]es [[Maas]]i jõejõest läänes ja [[AacheniVaba vabariigilinn riigilinnAachen|Aacheni]]vabast [[Vabariigilinnast riigilinn|riigilinnaAachenist]] idas vahel. SelleOsariigi tähtsaimad linnad olid pealinn Limbourg ja Eupen. Limburgi valdused jagunesid üldiselt viieks [[kohtupiirkond|kohtupiirkonnaks]] (''Hochbänke''):

# esialgne [[Baelen]]i mõis kagus koos LimburgiLimbourgi, Eupeni ja [[Welkenraedt]]i lossi ja linnaga;

Läänes ja lõunas piirnes LimburgLimburgi osariik Liège'i vürstlike piiskoppide territooriumiga, põhjas ja idas Reini [[Jülichi hertsogkond|Jülichi hertsogkonnaga]]. Keeleliselt paiknes Limburg [[Germaani keeled|germaani]]-[[Ladina-Euroopa|romaani-Euroopa]] piiril. Kui põhja- ja idapiirkondades kõneldi [[limburgi keel|limburgiLimburgi]] ja [[ripuaari keel|ripuaariRipuaari]] murdeid, domineeris lõuna pool [[Herve]]'i ümbruses [[vallooni keel|vallooniVallooni]] murre.

Kui [[Julius Caesar]] sisenesesimest esmakordseltkorda sellele alale sisenes ja võttis selleala Rooma kontrolli alla võttis, asustasid ala keldi [[belgid]]e hõimud: [[kondruusid]], [[eburoonid]], [[kaeroosid]], [[segnid]] ja [[paemaanid]], keda üheskoos viidati kui ''[[Germani cisrhenani]]''. Neil oli sidemeid nii [[Gallia]] kui ka germaani rahvastega. Nende räägitud keel pole teada ja samuti pole teada, millises ulatuses saab neid varajasi hõime samastada [[tungrid|tungritega]], kes leidusid samal alal vaid mõni põlvkond hiljem. Selleks ajaks oli ala ühendatud ''[[Civitas Tungrorum]]i'' koosseisu, pealinnaga [[Tongeren]]is. [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] osana sai tungrite ''civitas'' ''[[Gallia Belgica]]'' provintsi osaks, kuid eraldati varsti sellest ja liideti ''[[Germania Inferior]]'' osaks, mille pealinn oli [[Köln]], ning hiljem reorganiseeriti ''[[Germania Secunda]]ks''. See oli piiriala, mis meelitas sõdureid ja asunikke piki Reini Saksamaalt ja kogu keisririigist.

Hilisel Rooma- ajal hakkas uus [[Germaanlased|germaanlaste]] sisseränne põhjast ja idast ([[frangid]]) domineerima kogu ''Germania Secundat'', kuid Limburgi hertsogkonna ala, olles [[Bavay]]-Tongereni-[[Heerlen]]i-Kölni sõjateest lõunas, jäi esialgu suhteliselt romaniseerituks, nagu viitab ka tänapäevane keeleolukord. Piirkonnas hertsogkonnast põhjas domineerisid [[Saali frangid]] ja ala idas valitsesid [[Ripuaari frangid]]. [[Merovingid]]e ja [[Karolingid]]e dünastiate ajal laienes frangi võim piirkonnast ümber Limbourg'i edasi ja asendas lõpuks Rooma keisrivõimu. [[Karl Suur]]e ajal sai esimene frank Rooma keisriks (aastal 800), frangi kuningaid tuli tunnistada [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] pärijatena. Karl Suure pojapoegade ajal (aastal 843) jagati keisririik kolme ossa, läänepoolne romaniseerunud osa vastas laias laastus hilisemale [[Prantsusmaa]]le, idaosa vastas laias laastus Saksamaale ja keskosa, [[Lotharingia]], hilisem [[Lorraine (hertsogkond)|Lorraine]], mis lõpuks neeldus idapoolsesse keisririiki. Limburgi hertsogkond, nagu enamus tänapäeva Belgiast, oli [[Alam-Lotring]]is. Mõnda aega oli Alam-Lotringil oma [[hertsog]]. Sellelt hertsogkonnalt sai Limburgi hertsogkond oma hertsogistaatuse (nagu ka Brabanti hertsogkond, tänu õnnestunud pärandinõudele).