Pikk Hermann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
EKaukonen (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetasin. Tegin lauseid lühemaks, eemaldasin sõnakorduseid jne.
1. rida:
{{See artikkel|räägib Toompea lossi tornist; Narva Hermanni linnuse torni kohta vaata artiklit [[Pikk Hermann (Narva)]]; teiste linnuste tornide kohta vaata lehekülge [[Pikk Hermann (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}}{{keeletoimeta}}
{{Hoone
|Nimi = Pikk Hermann
}}{{lisaviiteid}}[[Pilt:Pikk Hermann.jpg|thumb|Pikk Hermann, vaade loodest, 2013.]]
}}
 
[[Pilt:Pikk Hermann.jpg|thumb|Pikk Hermann, vaade loodest, 2013.]]
[[File:Pikk Hermann, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 06.JPG|thumb|[[Mašikulii]] torni ülaosas.]]
 
'''Pikk Hermann''' on [[Tallinn]]as, [[Toompea]]l asuva [[Toompea loss|Toompea linnuse]] edelatorn. Torni esimene osa ehitati aastatel [[1360]]–[[1370]], ning seda täiendati [[16. sajand]]il, tornimil täiendatitorn ningsai selleoma kõrgusekspraeguse saikõrguse: 45,6 meetrit.{{lisa viide}} Pika Hermanni kõrgus on 45 meetrit.<ref>[http://www.parliament.ee/?id=33261&parent_id=40142 Riigikogu hoone ja Toompea loss, 6.12.2005]</ref>
 
Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigivabariigi [[Riigikogu]] hoone läheduses ning torni tipus lehvib [[Eesti lipp]].
 
Riigilipp heisatakse igal [[päikesetõus]]ul, kuid (mitte varem kui kell 7.00,) ning langetatakse igal [[päikeseloojang]]ul. Lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel [[Gustav Ernesaks]]a [[Lydia Koidula]] sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri. Kuni aastani 2009 mängiti lipu langetamisel laulu "Mu isamaa armas". Kõik tornis lehvinud lipud nummerdatakse, neile lisatakse tornis lehvimise aeg ning need säilitatakse Riigikogu väärikate kingitustena. Lippe on kingitud eestluse säilitajatele, olümpiavõitjatele ja maailmaränduritele.
Kõik tornis lehvinud lipud nummerdatakse, neile lisatakse tornis lehvimise aeg ning need säilitatakse Riigikogu väärikate kingitustena. Lippe on kingitud eestluse säilitajatele, olümpiavõitjatele ja maailmaränduritele.
 
EsmakordseltEsimest korda heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni 12. novembril [[1918]], juba enne seda, kui [[Eesti Ajutine Valitsus]] määras [[sinimustvalge]] riigilipuks.
 
Keskmiselt kulus aastas 15 lippu hinnaga kokku 420 krooni. Sügiseti, tormide ja sadude ajal räbaldus lipp sageli ühe päeva jooksul, hea suveilmaga pidas lipp vastu kuni neli nädalat. Kokkuhoiu eesmärgil parandati kannatada saanud lippe parandati<ref>Toompea valulaps – lipp Pika Hermanni tornis. [[Rahvaleht]], 30. november 1929, nr 140, lk 2.</ref>.
 
Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha pärast [[juunipööre]]t [[21. juuni]]l [[1940]]. Järgmisel päeval heisati küll sinimustvalge uuesti, kuid selle kõrvale pandi lehvima [[punalipp]]. Eesti lipp eemaldati tornist [[27. juuli]]l 1940.
 
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i vägede lahkudes tõmmati veel Eesti lipp korraks lehvima, kuid see asendati 22. septembril 1944 Nõukogude vägede Tallinna jõudmisel 22. septembril [[1944]] punaplaguga. Taas tõusis sinimustvalge Pika Hermanni tippu Eesti [[Vabariigi aastapäev]]al, 24. veebruaril [[1989]].
 
==Vaata ka==