Erinevus lehekülje "Omakaitse" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
|}
 
15. septembril 1941 nimetas [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] tagala ülemjuhataja Franz von Roques ametisse [[Eesti Omavalitsus]]e ning tegi Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Omakaitseüksused jäid Eesti territooriumile paigutatud [[207. julgestusdiviis]]i alluvusse.
 
===Süüdistused sõjakuritegudes 1941. aastal===
[[14. jaanuar]]il 1942 toimus [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] prefektide ja Omakaitse juhatajate koosolek, kus [[Saksa Korrapolitsei]] komandör andis Omakaitsele edaspidiseks tegevuseks juhiseid, mille kohaselt moodustatud uue koosseisu kohaselt olid Omakaitse malevates kasarmeeritud ehk kindlapalgalised üksused ning territoriaal- ehk kindla palgata üksused. Alates 1942. aasta juunist oli piirkonna omakaitse pataljonide kompaniide nimetusena kasutuses paralleelselt asukoha nimetusega numbriline nimetus.
 
Olenevalt piirkonna Omakaitsel lasuvaist rakendusülesandeist oli kindlaks määratud maakondlikus Omakaitses kasarmeeritud üksuste arv. Kasarmeeritud üksused asusid peamiselt linnades ja tähtsamate valveesemete läheduses, kus oli vajadus alalise meeskonna tegevusvalmis hoidmiseks. Suuremate kasarmeeritud üksustena olid Narva, Tartu ja Petseri Omakaitse üksikpataljonid. Tallinnas oli 12 kasarmeeritud sadakonda, kuna seal territoriaalüksusi alguses ei formeeritud. Teistes maakondades oli vajaduse järgi 1–3 kasarmeeritud kompaniid ja üksikrühmi. Kasarmeeritud Omakaitse koosseisus oli augustiks 1942. aastal oli 2 pataljoni, 27 üksikkompaniid ja 16 üksikrühma. 1942. aasta detsembris 1942. aastal koondati väiksemad kasarmeeritud Omakaitse üksused, seitsmeks [[Kaitsepataljonid|Kaitsepataljon]]iks, millised said numbrid 287.-293–293. 1943. aasta veebruaris saadeti kaitsepataljonid 291. ja 292. laiali ning nende pataljonide isikkoosseis anti täienduseks Venemaal tõsiseid kaotusi kandnud ja tagasi kodumaale toodud [[Politseipataljonid]]ele nr. 29-33 ning antud politseipataljonisid hakkasid Eestis täitma Omakaitse Kaitsepataljonidega sarnaseid ülesandeid.
 
Tallinna ja Harjumaa omakaitsemalevate juhtorganid koosnesid: pataljonikomandörist ja kolmest jaoskonnast koosnevast staabist (operatiivjaoskond ehk juhtimine ja väljaõpe; haldus- ja majandusjaoskond), Harju malevas oli ka [[staabiülem]]. 11 maakonna omakaitsejuhtorganid olid minimaalsed: pataljoniülem, jaoskonnaülem, adjutant ja majandusülem, relvameister, laekur jne.
*Saaremaa maleva 1. pataljon [[Kuressaare]]s, ülem leitnant Rätsep,
*Saaremaa maleva 2. pataljon [[Kihelkonna]]l, ülem leitnant [[Heino Linsi]],
*Saaremaa maleva 3. pataljon [[Leisi|Leisil]]s, ülem [[korvetikapten]] [[Alfred Pupp]]<ref name="J6aSp" />.
 
;Omakaitse kool, asukoht Tallinn ja Kehtna, ülem major Karik (1943)
Omakaitse territoriaalpataljonide arvelt toimus hiljem Omakaitse lahingpataljonide formeerimine.
===Lahingupataljonid ===
[[Väegrupi Nord tagalapiirkond|VäegruppVäegrupi Nord tagala]] ülemjuhataja korralduse 12. augustil 1944. aastal ja Eesti Omakaitse Peavalitsus andis 13. augustil välja operatiivkäsu seitsme Omakaitseomakaitse territoriaalmaleva baasil Omakaitseomakaitse lahingpataljonidelahingupataljonide moodustamiseks. Juunist septembrini [[1944]] moodustati 9–10 Omakaitse lahingupataljoni, mis koondati 4 Omakaitse lahingurügementi. Pataljoni suuruseks määrati 1000 meest, lahing[[pataljon]] koosnes neljast [[kompanii]]st. Omakaitse rügemendid ja pataljonid võitlesid pealetungiva [[Punaarmee]] vastu.
*[[Tartumaa Omakaitse lahingurügement]]<ref>[http://www.balsi.de/Weltkrieg/Einheiten/Ausland/Esten/Kivi-Rgt.htm Regiment Kivi]</ref>, ülem kolonel [[August Kivi]].
**[[Võru Maleva lahingpataljon]] (1. pataljon), ülem major [[August Leisk]], pataljoni koosseisus oli 5 kompaniid
**[[Tartu Maleva lahingpataljon]] (3. pataljon), ülem leitnant [[Paul Onno]]
:Rügement oli kaitsel [[Peipsi järv]]e rannikul [[Mustvee]] piirkonnas.
:Iseseisva üksusena võttis kaitselahingutest osa [[Tartumaa Omakaitse V Lahingpataljon|Tartumaa Omakaitse V lahingupataljon]], ülem major [[August Kitsapea]]. Pataljon asetses kaitseliinil Peipsi kaldal, [[Koosa|Koosalt]]st [[Varnja]]ni.
*[[Sakalamaa Omakaitse Lahingurügement|Sakalamaa Omakaitse lahingurügement]], ülem kapten [[August Tiivel]].
**[[Järva Maleva lahingupataljon]], ülem leitnant [[Herbert Puupill]]
*[[Suvesõda]]
*[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]]
==Kirjandus==
*VEIKO DIEYES, [https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_29455_download&client_id=uusilias OMAKAITSE LAHINGSTRUKTUURID 1944], Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Strateegia õppetool, Tartu 2006
 
==Viited==
<ref name="ligHB">Tundmatu omakaitselase päevik-märkmik. ERA.R-358.2.22</ref>
}}
 
==Kirjandus==
*VEIKOVeiko DIEYESDieyes, [https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_29455_download&client_id=uusilias OMAKAITSE LAHINGSTRUKTUURID 1944], Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Strateegia õppetool, Tartu 2006
 
== Välislingid ==
105 287

muudatust