Erinevus lehekülje "Kuu" redaktsioonide vahel

Lisatud 524 baiti ,  1 aasta eest
Kuu tsükleid mõistsid juba [[Babülon]]i [[astronoomia|astronoomid]], kes kirjeldasid 5. sajandil eKr saarost. Hiina astronoom Shi Shen kirjutas samal sajandil üles juhise varjutuste ennustamiseks. 4. sajandil eKr väitis [[Vana-Kreeka|kreeka]] filosoof [[Anaxagoras]], et Kuu peegeldab päikesevalgust. [[499]]. aastal kirjutas India astronoom Aryabhata, et päikesevalgus peegeldub Kuult kõigis suundades ja see põhjustabki selle sära.
 
[[Ptolemaios]] arvutas üsna täpselt välja Kuu kauguse, väitesleides, et Kuu kaugus Maast on 59 Maa raadiust ja Kuu diameeter on 0,292 Maa diameetrit. Tegelikult on Kuu kaugus Maast umbes 60 Maa raadiust ja Kuu diameeter on 0,273 Maa diameetrit.
 
Keskajal, enne [[teleskoop|teleskoobi]] leiutamist, arvati et Kuu on [[kera]] ja selle pind on sile. [[1609]]. aastal joonistas [[Galileo Galilei]] teleskoobi abil esimesed joonistused Kuu pinnast ja väitis, et Kuul on mäed ja kraatrid. Kuu uurimine teleskoobi abil jätkus ja [[Itaalia]] astronoomide [[Francesco Grimaldi]] ja [[Giovanni Riccioli]] töö tulemusel hakati Kuu kraatritele, meredele ja muudele kohtadele nimesid panema.
 
[[1834]]-[[1836]] koostasid Johann Heinrich Mädler ja Wilhem Beer esimese trigonomeetriliselt korrektse Kuu kaardi "Mappa Selenographica", mis koosnes neljast kaardilehest. Sellele järgnes [[1837]]. aastal nende raamat "Der Mond". Selle töö käigus määrati ka enam kui tuhande Kuu mäe kõrgused. Kuu pinnavormide uurimise täpsus jõudis niimoodi võrreldavale tasemele Maa geograafia omaga, koostatud kaardid jäid parimateks mitmeks aastakümneks. Mädler jätkas Kuu uurimist ka [[Tartu Tähetorn]]i direktorina.
 
===Kosmoselennud Kuule===