Aleksander Läte: erinevus redaktsioonide vahel

'''Aleksander Läte''' (õieti '''Aleksander Sprenk-Läte'''; [[12. jaanuar]] [[1860]] [[Aakre vald (Rõngu kihelkond)|Aakre vald]], [[Pikasilla (Põdrala)|Pikasilla]] küla – [[8. september]] [[1948]] [[Tartu]]) oli eesti [[helilooja]] ja [[pedagoog]].

Aleksander Lätte lapsepõlv möödus [[Rõngu]]s, ta lõpetas [[Rõngu kihelkonnakool|Rõngu kihelkonnakooli]]i. Aastatel 1876–1879 õppis ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]is.

Seminari lõpetamise järel töötas aastatel 1879–1883 [[Puhja kihelkonnakool]]i õpetajana, 1883 sai ta kösterorganisti koha [[Nõo]]s ning sealt peale algas tema otsene muusikaline tegevus. [[Muusika]]ga oli Lättel kokkupuuteid juba Rõngu kihelkonnakoolis, kus sai ta sai õpetaja Rossmannilt esimesed tõuked muusikaharrastusele. Juba noore poisina hakkas tulevane helilooja tundma elavat huvi [[koorilaul]]u vastu. ja hiljemHiljem Valga seminaris sai ta põhjalikuma muusikalise hariduse. [[Puhja|Puhjas]] ja [[Nõo|Nõos]] töötades käis ta järjekindlalt [[Tartu]]s tuntumate [[muusikaõpetaja]]te juures oma haridust täiendamas ja astus 1905. aastal [[Dresdeni konservatoorium]]i, kus õppis väikeste vaheaegadega peamiselt [[helilooming|kompositsiooni]].<ref name=":0">Helilooja A. Läte 70-ne aastane. Vanale meistrile kaugel Rivieras - Postimees, 12.01.1930</ref>

Asudes täie jõuga kihelkonna muusikaelu korraldamisele, töötas Läte Nõos kuni 1900. aastani. Nõo kihelkonnakooli õpetajana organiseeris ta Tartu keskkooliõpilastest, milüliõpilastest kolisja kooliõpetajatest Tartussesümfooniaorkestri, kusmis olidandis paremad[[Bürgermusse]] võimalusedsaalis muusikaliseks19. tegevuseksnovembril 1900 esimese eesti sümfooniaorkestri kontserdi.<ref>[https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf TemaRannap, aktiivselHeino. eestvõtmiselEesti moodustatikooli esimeneja eestipedagoogika sümfooniaorkesterkronoloogia.] Eesti Haridusministeerium 2002 (täiendatud 2012).</ref> Seda peetakse esimeseks eesti sümfooniaorkestriks<ref name="NEM">Nõukogude Eesti muusika. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960</ref>, mis suutis ette kanda ka raskemaidki palasid. Selles sümfooniaorkestrisOrkestris mängisid mitmed hilisemad tuntud inimesed: näiteks dr [[Juhan Luiga]], arstiteadlane professor [[Aleksander Rammul]] mängis [[viiul]]it, dr [[Anton Schulzenberg]] [[tromboon]]i, [[kirikuõpetaja]] [[Arnold Laur]] [[kontrabass]]i, saadik [[Karl Menning]] [[oboe]]d ja kirikuõpetaja [[Rudolf Hurt]] [[metsasarv]]e.<ref>Ons see uudiseks... - Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr 8, 18 veebruar 1935</ref>

1900. aastal siirdus Läte Tartusse, kus oli muusikaga tegelemiseks rohkem võimalusi. 1908 oli ta sunnitud haiguse tõttu praktilisest muusikatööst tagasi tõmbuma, kuid jätkas tegutsemist heliloojana. Komponeerimise kõrval kirjutas ta mitmesuguseid teaduslikke artikleid, oli pikemat aega [[Postimees|Postimehe]] muusikaarvustaja. Aleksander Lätet võib pidada esimeseks eestlasest kutseliseks [[muusikakriitik]]uks.<ref name=":0" />

Fail:Aleksander Läte - Kiigelaul (Elsa Maasik, Olav Roots, 1939).flac|Kiigelaul

Fail:Aleksander Läte - Kuldrannake (Tartu Üliõpilaste meeskvartett, 1908).flac|Kuldrannake

Fail:Aleksander Läte - Kuldrannake (Tallinna Meestelaulu Selts, 1928).flac|Kuldrannake

Fail:Aleksander Läte - Tütre tänu (Jenny Siimon, Elsa Avesson, 1937).flac|Tütre tänu

Fail:Aleksander Läte - Ärka üles, isamaa (Estonia muusikaosakonna segakoor, 1939).flac|Ärka üles, isamaa

* 1935 [[Tartu Ülikool]]i [[audoktor]], 1935

* 1945 [[Eesti NSV rahvakunstnik]], 1945

[[Lätte tänav]] [[Tallinn]]asTallinnas kandisoli aastatel 1948–[[1991]] [[Aleksander Lätte nimetänav]]<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn2.htm Muudatused Tallinna tänavanimistus 1987-2011]</ref>. TänavaAlates nimi1991. aastast on alatessama 1991.tänava aastastnimi lihtsalt [[Lätte tänav]].

[[Puhja kirik|Puhja kirikaeda]] paigaldati 13. juunil 2015 märgitimälestuskivi, mälestuskivigamillel [[Puhjaon kirik]]aiasmainitud helilooja tööaastaidtööaastad Puhja kihelkonnakooli õpetajana.