Nimisõna: erinevus redaktsioonide vahel

Suurem osa määrsõnu on kujunenud nimisõnade käändevormidest ja sõnaliike määratledes selgub alles konkreetsest lauseümbrusest täpsemalt, kummaga on tegemist, nt ''jalule'' 'jalgadele' (vrd ''ta upitas end '''jalule''''' (nimisõna e substantiiv), ''riik tõusis pärast ja ennäe imet! '''jalule''''' ([[abimäärsõna]] e afiksaaladverb)), ''norgu'' (nimisõna ''norg : noru'', nt ''tema lõputut '''norgu''''' (nimis) ''oli raske välja kannatada''; ''ta vajus sellest saatuselöögist lõplikult '''norgu''''' (abimäärs)), ''välja'', ''korraks'' jpt. Sellesse vaherühma kuuluvad ka instruktiivi (viisiütleva) vormid: ''paljapäi'', ''ammuli sui'' ning prolatiivi (kauduütleva) vormid, nt ''käsitsi'', ''meritsi''. Neid peetakse tänapäeva keeles siiski [[määrsõna]]deks.