Hiiumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
two repeated words (booster)
64. rida:
[[Pilt:Kõpu tuletorn Hiiumaal.jpg|pisi|[[Kõpu tuletorn]] valmis esialgsel kujul 1531. aastal. Tegemist on vanima säilinud tuletorniga Baltikumis.<ref name="DKcJ1" />]]
 
[[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500501 aastat tagasi.<ref name="j4kL9" /> Kõpu muinassaare vanimad söeproovid [[dateerimine|dateeruvad]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref name="udIvs" /> Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väikene saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida.
 
[[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|pisi|250px|vasakul|Hiiumaa keskajal: [[Liivi ordu|ordu]] alad moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis kuulus administratiivselt [[Maasilinna foogtkond]]a; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] alad kuulusid [[Kuressaare foogtkond]]a. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus.<ref name="AcXkr" />]]