Eesti Tööerakond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Eesti erakonnad; lisatud Kategooria:Eesti endised erakonnad |
Resümee puudub |
||
37. rida:
==Eesti Tööerakond Eesti Asutavas Kogus==
[[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti ETE nimekirjast Asutvasse Kogusse: [[Julius Seljamaa]], [[Lui Olesk]], [[Otto Strandmann]], [[Aleksander Veiler]], [[Johannes Kukk]], [[Ants Piip]], [[Tõnis Kalbus]], [[Konstantin Konik]], [[Peet Johanson]], [[Kaarel Baars]], [[Johannes Päts]], [[Theodor Pool]], [[Timoteus Grünthal]], [[Aleksander Veiderman]], [[Ado Anderkopp]], [[August Arras]], [[Arnold Schulbach]], [[Voldemar Pats]], [[Eduard Säkk]], [[Jaan Mets]], [[Karl Saar (Eesti Tööerakond)|Karl Saar]], [[Johannes Lehtman]], [[Aleksander Velvelt]], [[Johannes Zimmermann]], [[Nikolai Talts]], [[Mihkel Juhkam]], [[Christoph Peiker]], [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]], [[Tõnu Loik]], [[Mihkel Varrik]], [[Jakob Sõnajalg]], [[Anna Tellmann]], [[Peeter Ruubel (advokaat)|Peeter Ruubel]], [[Hans Orav]], [[Theodor Käärik]], [[Eduard Kansman]], [[Ferdinand Peterson]], [[Madis Käbin]].
Tööerakondlane Timotheos Grünthal oli koos sots Mihkel Nepsiga 1919.a Saaremaa mässu korraldaja, olles ise Saaremaa maavalitsuse liikmed, tegelesid nad aktiivselt Eesti Vabariigi seaduste ja määruste rikkumisega. Kui Eesti valitsuse komissar Victor Neggo alustas kohalikus ajalehes pahempoolsete võimu all tegutseva Saaremaa maavalitsuse seaduserikkumiste kritiseerimist,algatasid sots Mihkel ja tööerakondlane Timotheos Grünthal samas ajalehes avalikult Saaremaal elavaid inimesi Eesti Vabariigi vastaseks mässuks üles-õhutama, kuulutades Eesti Vabariigi vastu sõdivaid punaarmeelasi tõeliste vabadusvõitlejatena ja halvustades igati Eesti Vabariigi nimel sõdivaid Eesti rahvaväelasi . Selle kuritahtliku kihutustöö tulemusena hakkasid mässama 16.02.1919.a. Kuivastusse kogunenud kutsealused, kes pidid mandrile Vabadussõtta minema ja tapsid hoopis Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Arseni Jefimovi ning asusid tapma ümbruskonna mõisnikke koos naiste ja lastega. Soovides Kuressaares kehtestada bolshevistlikku võimu, liikusid sotsidest juhitud mässajad Kuressaare suunas ja avaldasid korraldusi ümbruskaudsetele elanikele Saaremaa sotsialistliku töörahva partei nimel,mis oli kohalike sotsiaaldemokraatide partei ametlik nimetus. 18.02.1019. jõudis Kuivastusse bolshevistliku mässu lõpetamiseks Eesti Vabariigi sõjaväeüksus, mis lõpetas bolshevistlike mässajate korraldatud Kuressaare sõjalise piiramise asudes lahingusse sotside juhitud bolshevistlike mässajate vastu. Mässus osalenud kurjategijad said enamuses surma lahingu käigus,mõned ellujäänud kurjategijad lasti maha Eesti Vabariigi välikohtu otsusel. Kokku oli sellest kuritegelikust bolshevistlikust mässust osavõtjaid,163,kes ise olid tapnud koos laste ja naistega 23 inimest. Mässu õhutajad Mihkel Neps ja Timotheos Grünthal pääsesid karistusest ja said Asutava Kogu liikmeteks.Mässuõhutaja sots Mihkel Neps oli hiljem tegev Saaremaa maavalitsuse juhina ja ja sotside partei liikmena Riigikogu liige.Teine kuritegelik mässuõhutaja tööerakondlane Timotheos Grünthal pääses samuti Jaan Tõnissoni juhitud tööpartei liikmena Riigikokku.
[[1919]]. aasta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel saavutas Eesti Tööerakond [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatide]] järel suuruselt teise häälte arvu. [[Otto Strandmani esimene valitsus|Esimese valitsuse moodustas]] tööerakondlane [[Otto Strandman]].
| |||