Nahk: erinevus redaktsioonide vahel

Epidermis koosneb kihilisest lame[[epiteel]]ist. Sügavamates epidermise kihtides (kasvukihis, basaalkihis) on [[mitoos]]i teel paljunemiseks võimelised [[rakk|rakud]] – [[keratiin]]i sisaldavad rakud ehk [[keratinotsüüdid]]. Epidermises leiduvad ka [[Langerhansi rakud]] ja [[pigment (bioloogia)|pigmenti]] sisaldavaid rakud ([[melanotsüüdid]]), millest sõltubsõltuvad naha värvus.

Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides [[tüvirakk]]udest uusi rakke, pealmistes kihtides järk-järgult raku [[organell]]id [[apoptoos]]i mõjul degenereeruvad, rakud muutuvad lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad jubaleidub tuumatud, lamedad, ja surnud rakud, mis meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse [[deskvameerumine|deskvameerumiseks]]. Kogu sedaSeda protsessi nimetatakse [[keratinisatsioon]]iks ehk sarvestumiseks., Kogu protsessmis võtab aega umbes üheüks kuu.

Dermis koosneb tihkest kiulisest [[sidekude|sidekoest]]., Sellesmilles leidublleidub hulgaliselt erinevaid struktuure – vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme [[juha]]d, karvasibulad, silelihaskimbud jms.

Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel., Koosnebmis taoosneb peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes., Alusnahasalusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid.

Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid.:

* Kaitsekaitse – nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest.;

* [[homöostaas|Homöostaatilinehomöostaatiline]] funktsioon – vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil.;

* Tundeelundtundeelund – nahas asuvad puute-, valu- ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed.;

* Sünteessüntees – D- ja B-vitamiini süntees, rasvade ladestamine.

Varem arvati, et nahk on tähtis ka kui: